Anton Thor Helle

Anton Thor Helle (1683 – 24./13. IV 1748) oli baltisaksa teoloog, lingvist ja piiblitõlkija. Tema juhendamisel teostatud 1739. aastal ilmunud täielik põhjaeestikeelne piiblitõlge oli järgneva enam kui saja aasta vältel eesti kirjakeele peamiseks kujundajaks.

Thor Helle (‘Thor’ tähistab mitte eesnime, vaid artiklit nagu ‘von’ või ’de’, kuid Thor Helle ise kirjutas partiklit suure algustähega) sündis Tallinnas saksa kaupmehe pojana. Õppis Tallinna gümnaasiumis ning Kieli ülikoolis teoloogiat. 1713. aasast töötas Tallinna lähedal Jüri kihelkonnas pastorina, kus asutas 1721 ka köstrikooli. 1715 valiti Eestimaa konsistooriumi assessoriks. 1740 hakkas ka Kose pastoriks, 1742 määrati Ida-Harjumaa praostiks.

Uus Testament ilmus esimest korda tervikuna lõunaeesti keeles (‘Wastne Testament’) 1686. aastal, põhjaeesti keeles 1715. aastal. Põhjaeestikeelse tõlke peamiseks autoriks oli Eberhard Gutsleff seenior. 1729 ilmus selle uus trükk (tiraažiga 10 000), mis oli Thor Helle ja E. Gutsleff seeniori poja Heinrich Gutsleffi eestvedamisel põhjalikult toimetatud. Thor Helle, H. Gutsleff ning Eberhard Gutsleff juunior kuulusid Tallinnas ja selle ümbruses 18. sajandi alguses tegutsenud pietistlike pastorite gruppi, kes oskasid hästi eesti keelt ning pühendusid entusiastlikult jumalasõna ning vaimuliku kirjanduse levitamisele eesti keeles. Selle grupi tegevuse tulemusena ilmus Anton Thor Helle algatusel ja juhtimisel 1739. aastal ka esmakordselt eesti keeles täielik piiblitõlge. Tõlkijaid oli palju ning Thor Helle tõlkis vaid üksikud osad, ent ta toimetas ja ühtlustas kogu tõlget.

Piibli tõlkimise eelduseks oli ka uue, tõlkes kasutatavat eesti keelt reguleeriva grammatika koostamine. Ka „Kurtzgefaßte Anweisung Zur Ehstnischen Sprache“ kirjutamist alustas Thor Helle juba 1713. aastal, ent kuna ta oli hõivatud piiblitõlke toimetamisega, osalesid ka grammatika koostamisel ta vaimulikest kolleegid, eeskätt Eberhard Gutsleff juunior. Grammatika ilmus 1732. aastal 419 leheküljel. See sisaldab ka vanasõnu, kõnekäände, mõistatusi, taimenimesid ning Tallinna tänavate ja Eesti valdade nimestiku, samuti eesti keele sõnaraamatu. Grammatika lõpus ilmunud kümmet dialoogivormilist õpetlikku juttu, mis pärinevad Thor Helle, Eberhard Gutsleff juuniori jt sulest, võib pidada eestikeelse jutukirjanduse alguseks.

Laias laastus, ehkki mõningate muutustega järgis täielik piiblitõlge ning sellega kaasnenud grammatika nn vana kirjaviisi, millele pani aluse 1693 ilmunud Forseliuse / Hornungi grammatika. Piiblitõlge kehtestas kirjakeele standardi järgneva rohkem kui sajandi jooksul. 19. sajandi keskel hakati vana kirjaviisi selle saksapärasuse ja ebaloomulikkuse tõttu kritiseerima ning Eduard Ahrensi töö tulemusena sündis soome grammatika põhjal uus kirjaviis, mis vahetas vana suuremalt jaolt välja alles 1870. aastate lõpuks. Eestikeelse piiblina jäi Thor Helle tõlge aga kehtima 20. sajandi keskpaigani. 1889 ilmus sama tõlke redaktsioon uues kirjaviisis, ent täismahus uus piiblitõlge ilmus alles 1968. aastal. Thor Helle piiblitõlke ilmumine tingis ka selle, et varem põhjaeesti kirjakeelega enamvähem võrdsel positsioonil olnud lõunaeesti kirjakeel hakkas marginaliseeruma ning ühtse eesti kirjakeele aluseks sai nimelt põhjaeesti keel.

Eesti keele arengut suunas Thor Helle ka muude kirjatöödega. Näiteks toimetati tema osalusel põhjalikult algselt 1700-1702 ilmunud kirikukäsiraamatut “Ma Kele Koddo- nink Kirko-Ramat”, mis ilmus uuendatud kujul 1721 ja millest ilmus 1850. aastani kokku 46 kordusväljaannet. Selle käsiraamatu toimkond andis välja ka saksa pietisti J. A. Freylinghauseni teose tõlke „Jummala Nou Innimesse iggawesse önnistussest“ (1727).

S. V.

Eestikeelsed ja eesti keele teemalised kirjatööd

Kurtzgefaszte Anweisung Zur Ehstnischen Sprache, in welcher mitgetheilet werden I. Eine GRAMMATICA. II. Ein VOCABULARIUM. III. PROVERBIA. IV. AENIGMATA. V. COLLOQUIA. Zuvörderst Denen, welche das Evangelium Christi der Ehstnischen Nation deutlich und verständlich zu predigen von GOtt beruffen werden; … Zur Anleitung Mit Fleisz zusammen getragen; un nebst einem erwecklichen Sendschreiben Herrn D. Joh. Jacob Rambachs, … an den EDITOREM, Auf Gutbefinden des Herrn AUTORIS [Anton thor Helle], mit einer Vorrede herausgegeben von Eberhard Gutsleff, Diacono bey der Ehstnischen Stadt-Gemeine in Reval. Tallinn: Eestimaa Konsistooriumi kirjastuskassa, 1732, 42+419 lk.
Lühike sissejuhatus eesti keelde 1732. Saksa keelest tõlkinud ja järelsõnad kirjutanud Annika Kilgi ja Kristiina Ross. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2006, 540 lk. [‘Kurtzgefaszte Anweisung Zur Ehstnischen Sprache’ tõlge.]

Toimetajana
Eesti-Ma Kele Koddo- ning Kirko-Ramat. Mis sees on I. Önsa Öppetaja Luterusse Katekismus lühhikesse Selletussega; II. Keik Ewangeliummid ja Epistlid, ning ka 1. Meie Issanda Jesusse Kristusse Kannataminne ning Surm; 2.Jerusalemma Liñna Ärrarikminne; III. Üks Laulo-Ramat; ning IV. Üks Palwe-Ramat; Jummala Auuks, ning Eesti-Ma Rahwa Öppetusseks walmistud. Trükkitud 1721. Aastal. Tallinn: Eestimaa Konsistooriumi kirjastuskassa, 1721, 40+288+306+34+94 lk.
Meie Issanda JESUSSE KRISTUSSE uus Testament ehk Ue Seädusse Ramat, mis pärrast Meie Önnisteggia Sündimist neist pühhaist Ewangelistidest ja Apostlidest on ülleskirjotud, ja nüüd Ma Kele selgeste üllespandud, ja teiste pühha kirja paikadega ärraselletud; Ning ka Ausa Keisrilikko Ma Kunstoriummi Maenitsussed, mis Ma- ja Saksa Kele on seie ettepandud. Teistkorda trükkis Joan Köler. Tallinn: Eestimaa Konsistooriumi kirjastuskassa, 1729, 46+832 lk. [2. trükk.]
Piibli Ramat, se on keik se Jummala Sanna, mis Pühhad Jummala Mehhed, kes pühha Waimo läbbi juhhatud, Wanna Seädusse Ramatusse Ebrea Kele ja Ue Seädusse Ramatusse Kreka Kele essite on ülleskirjotanud, nüüd agga hopis, Jummala armo läbbi, meie Eesti- Ma Kele Essimest korda üllespandud, ja mitme sündsa salmiga ärraselletud. Essimesses otsas on Üks öppetus ja maenitsus nende heaks, kes Jummala sanna omma hinge kassuks püüdwad luggeda. TALLINNAS, Trükkis sedda Jakob Joan Köler. 1739. Aastal. Tallinn: 1739, 14+1087+308 lk.