Ado Grenzstein

Ado Grenzstein (pseudonüüm A. Piirikivi; 5. II / 24. I 1849 – 20./7. IV 1916) oli ajakirjanik, literaat ja luuletaja, 19. sajandi lõpu Eesti üks olulisemaid ja vastuolulisemaid ühiskonnategelasi.

Sündis Viljandimaal Tarvastu kihelkonnas Kõksi talus rentniku pojana. Õppis 1867-1869 Tarvastu kihelkonnakoolis ja 1871-1874 Valgas Jānis Cimze õpetajate ja köstrite seminaris. Töötas köstrina ja kihelkonnakooli õpetajana ning Tartu I õpetajate seminari õpetajana. 1878-1880 täiendas end pedagoogika alal Viinis.

1881 asutas ajalehe Olevik, mis toetas rahvuslikku liikumist ja millest sai kiiresti eesti kõige mõjukam ja olulisem leht. Selle heaks töötasid mitmed kirjanikud, näiteks Juhan Liiv, Karl Eduard Sööt, Andres Saal, Georg Eduard Luiga jt. 1880. aastate lõpus, süveneva venestamise tingimustes leidis Grenzstein, et eesti rahvale on kasulikum uue poliitikaga leppida ning hakkas kritiseerima rahvuslikke püüdlusi ja üritusi. Grenzstein ei olnud tol ajal vaadetelt mitte eesti rahvuslane, vaid kosmopoliitne humanist – tema ülimaks eesmärgiks ei olnud eesti rahvuse ja kultuuri säilitamine, vaid eesti maarahva harimine üleüldiselt. Neil põhjustel ning tema ägeda baltisaksa-vaenulikkuse tõttu hakati Grenzsteini süüdistama venemeelsuses ja tsaarivõimu truuduses. Nii sattus Grenzstein vastuollu Jaan Tõnissoni juhitud rahvusliku poliitilise liiniga ning ajalehega Postimees, mida Tõnisson 1896. aastast peale juhtis. Olevik kaotas oma endist mõjukust ja populaarsust, Grenzstein sattus konfliktidesse mitmel rindel. 1901 loobus ta lehe toimetamisest ja lahkus Eestist – algul Dresdenisse, siis jäädavalt Pariisi.

Prantsusmaal elades muutusid Grenzsteini vaated – temast sai üks eesti esimesi antisemiite ning juutidega seostatud kosmopolitismi äge eitaja. Oma vaateid väljendas ta arvukates kaastöödes eesti väljaannetele, peamiselt Olevikule, mis lõpetas ilmumise 1906. aastal, taaskäivitati Grenzsteini initsieerimisel 1910 ning suleti lõplikult 1915. Grenzstein suri Prantsuse Rivieras. Pärast Eesti iseseisvuse saavutamist suhtuti eesti avalikkuses Grenzsteini valdavalt kui venestamise pooldajasse, rahvusliku liikumise saboteerijasse ning isiklikku kasu ihkavasse pealekaebajasse. Alates 1980. aastatest ent suhtumine enam nii üheselt negatiivne ei ole ning Grenzsteini väga aktiivset tegevust ning mahukat kirjanduslikku pärandit on nähtud mitmetahulisemalt.

Luuletajana avaldas Grenzstein Ado Piirikivi pseudonüümi all rahvaluule-mõjulise kogu “A. Piirikivi esimesed luuletused” (1877) ning “Laulud ja salmid” (1888), mis on kantud koidulalikust isamaa-paatosest. Grenzsteini ilmselt tuntumaks luuleteoseks on tänaseni populaarne lastelaul “Viisk, põis ja õlekõrs”, mille sõnad parodeerivad omaaegseid avaliku elu tegelasi. Grenzsteini hilisemas luules – näiteks kogus “Mõttesalmid” (1899) – annavad tooni värsistatud aforismid. Samuti loobus ta hiljem pseudonüümi kasutamisest. Ka tänaseni tuntud värss “Vara üles, hilja voodi, / nõnda rikkus majja toodi” pärineb Grenzsteini sulest. Suur hulk Grenszteini luuletöid on jäänud käsikirja – 50 000 värsirida eesti keeles, umbes sama palju saksa keeles. Grenzstein kirjutas pärast mõningast Prantsusmaal elamist värsse ka prantsuse keeles.

Oma tegevuse varasemal perioodil pani Grenzstein suurt rõhku rahvaharidusele, avaldades tarbekirjandust, eesti, saksa ja vene keele õpikuid, laulikuid jne, samuti esimese eestikeelse “Maleõpetuse” (1883). Eestikeelse maleterminoloogia – sh sõnad “male”, “lipp”, “kuningas” – mõtles välja Grenzstein. Ta tegeles väga palju ka eesti keele ilu ja puhtuse küsimustega; oma sellealased seisukohad avaldas ta näiteks oma brošüüris “Kauni keele kaitsemiseks” (1899).

Kõrvuti Oleviku artiklitega avaldas Grenzstein oma publitsistikat ka raamatutena nii eesti, saksa kui vene keeles. Oma kultuurilisi ja rahvuspoliitilisi vaateid avaldas ta näiteks brošüürides “Eesti küsimus: Sada juhtmõtet rahwuse ja politika elust” (1894), “Rahwa poeg: kõrgema seisuse kasvatamisest” (1897), “Politika Aabits” (1898) ja “Lõpueksam nooreestlaste ja wanasakslaste keskes” (1898). Üks tema olulisemaid töid on saksakeelne ning teravalt baltisaksa aadelkonda kritiseeriv “Herrenkirche oder Volkskirche?” (“Härraskirik või rahvakirik?”), mida tsensuuri tõttu ei õnnestunud eestikeelsena välja anda.

Grenzsteini hilisem, Prantsusmaal kirjutatud ja antisemitismist kantud publitsistika – näiteks raamatud “Pankrott tulemas” (1910) ja “Kodumaa korraldus” (1910) – Eestis mõistmist ja tähelepanu eriti ei leidnud. Paguluses oli Grenzsteinil aega rohkem keskenduda filosoofiale. Tema viimaseks teoseks jäi süstemaatiline natuurfilosoofiline uurimus “Die Organisation der Natur. Naturphilosophische Betrachtungen mit neuen Ein- und Ausblicken” (1913). Selle järg “Gestalten des Geistes” (1914) on jäänud tänaseni käsikirja.

S. V.

Eesti- ja saksakeelne valikbibliograafia

Luule
A. Piirikivi Esimesed luuletused. Tartu: Schnakenburg, 1877, 42 lk. [Kättesaadav: http://www.digar.ee/id/nlib-digar:36620.]
A. Piirikivi, Laulud ja salmid. Tartu: A. Grenzstein, 1888, 256 lk. [Kättesaadav: http://www.digar.ee/id/nlib-digar:36808.]
Mõttesalmid. Jurjev: A. Grenzstein, 1899, 28 lk. [Kättesaadav: http://krzwlive.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/.]
Priidus. 1-3: Kuningate koosolek; Kihlused; Koit ja Ämarik. Tartu: A. Grenzstein, 1911, 110 lk. [Värssnäidendid. Kättesaadav: http://www.digar.ee/id/nlib-digar:36463.]

Varia
Looduse nõuud ja jõuud. 1. raamat. Kodule ja koolile [Aaron Bernsteini järgi] kirjutanud A. Grenzstein. Tartu: Schnakenburg, 1879-1880, 200 lk (1.-3. anne).
Male-õpetus. Tartu: A. Grenzstein, 1883, 40 lk. [Kättesaadav: http://www.digar.ee/id/nlib-digar:100076. 2. trükk: 1904.]
Eesti Sõnaraamat: 1600 uut ja wõerast sõna. Korjanud ja (Saksa sõna lisandusega) Eesti keeles selgitanud A. Grenzstein. Tartu: A. Grenzstein, 1884, 180 veergu. [Kättesaadav: http://www.digar.ee/id/nlib-digar:101413.]
Eesti Lugemise-raamat. 1. jagu. Tartu: A. Grenzstein, 1887, 84 lk. [Järgnevad trükid: 1888, 1890.]
Eesti Lugemise-raamat. 2. jagu. Tartu: A. Grenzstein, 1888, 94 lk. [2. trükk: 1890.]
Eesti küsimus: Sada juhtmõtet rahwuse ja politika elust. Ülesse seadinud ja arutamiseks awaldanud A. Grenzstein, Olewiku toimetaja. Jurjev: Olevik, 1894, 35 lk.
Elumaja ehe. Tartu: A. Grenzstein, 1891, 126 lk. [Kättesaadav: http://www.digar.ee/id/nlib-digar:101414.]
Kirjatööde kogu. Walga: F. Karlsoni raamatukauplus, 1885-1901, 519 lk. [Sisu: ‘Politika aabits’, ‘Möisnikkude mötted’, ‘Balti haridus’, ‘Kirjakogu’, ‘Lõpueksam nooreestlaste ja wanasakslaste keskes’, ‘Seltsi juhatus’, ‘Rahwa töö rakendus’, ‘Meie waimuwalla tegelased’, ‘Kauni keele kaitsemiseks’, ‘Mõttesalmid’, ‘Eesti küsimus’, P. N. Bulatow, ‘Kuda wõib ennast kolera eest hoida?’ ‘Seltsi äriraamatute sissesead’, ‘Maa tundmine’, ‘Talu wiljapuu aed’, ‘Linna puud ja puiestikud’, ‘Raadi waldkonna majanduse geografia’, Wilhelm Busch, ‘Naljapildid’, ‘Eesti sõnaraamat’.]
Elutarkus ja Ilmakunst. Jurjev: A. Grenzstein, 1896, 196 lk. [Kättesaadav: http://www.digar.ee/id/nlib-digar:101417.]
Laste lugemiseraamat. 1. jagu. Jurjev: A. Grenzstein, 1896, 80 lk.
Lõpueksam nooreestlaste ja wanasakslaste keskes. Jurjev: A. Grenzstein, 1898, 103 lk.
Herrenkirche oder Volkskirche? Eine estnische Stimme im baltischen Chor. Jurjew: A. Grenzstein, 1899, 150 lk. [Kättesaadav: http://hdl.handle.net/10062/16951.]
Kauni keele kaitsemiseks. Jurjew: A. Grenzstein, 1899, 36 lk. [2. trükk: Tallinn: Eesti Keele Instituut, 1996, 55 lk. Kättesaadav: http://www.digar.ee/id/nlib-digar:100501.]
Ajaloo album. Tartu: s.n., 1910, 377 lk. [Grenzsteini päevaraamat 1891—1900.]
Kodumaa Korraldus. Tartu: G. Zirk, 1910, 246 lk.
Pankrott tulemas. Tartu: A. K. Naariz, 1910, 94 lk.
Juudiküsimus. Tartu: [s. n.], 1912, 113 lk.
Die Organisation der Natur: Naturphilosophische Betrachtungen mit neuen Ein- und Ausblicken. Paris und Leipzig: Kommissionsverlag Buchhandlung H. Le Soudier, 1913, 137 lk.
Eesti haridus. Koostaja Simo Runnel. Tartu: Ilmamaa, 2012, 543 lk. [Sari ‘Eesti mõttelugu’.]
Tunne ja tarkus. Tõlkinud ja saatesõna: Simo Runnel. Tartu: Ilmamaa, 2016, 360 lk. [Tõlgitud teostest ‘Herrenkirche oder Volkskirche?’ ja ‘Die Organisation der Natur’. Sari ‘Eesti mõttelugu’.]

Ado Grenzsteini kohta
Aadu Grenzsteini võitlus Jaan Tõnissoniga. Korraldanud A. Kruusberg. Tartu: Odamees, 1921, 79 lk. [Sisu: Sisu: A. Kruusberg, ‘A. Grenzsteini müüdavus’, A. Grenzsteini kaebused J. Tõnissoni ja tsensori peale, katkeid Grenzsteini ärilise sisuga kirjadest, kirjutused Grenzsteini surma puhul, rahuleping. Kättesaadav: http://www.digar.ee/id/nlib-digar:216481.]
Friedebert Tuglas, Ado Grenzsteini lahkumine. Päätükid meie ajakirjanduse ja tsensuuri ajaloost. Tartu: Noor-Eesti, 1926, 229 lk. [2. trükk: 2018, 371 lk.]
Mart Laar, Tuglas, ajalugu ja “Ado Grenzsteini lahkumine”. – Looming, nr 12, 1986, lk 1676-1683.
Jaan Undusk, Esimene eesti juudiõgija. Ado Grenzsteini endatapp antisemitismis. I–II. – Vikerkaar, nr 2–3, 1991, lk 66–74, 57–68.
Jaanus Arukaevu. Ado Grenzsteini tagasitulek. – Akadeemia nr 12, 1997, lk 2467–2514.