fs

fs (kodanikunimi Indrek Mesikepp, sündinud 17. X 1971) on luuletaja ja toimetaja.

Ta on üles kasvanud Kallastel ja Tartus. 1989. aastal lõpetas ta Tartu I keskkooli ning tegi samal aastal luuletajana trükidebüüdi koolialmanahhis. 1999. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli kunstiajaloo erialal. Pärast lühiajalisi töökohti (Eesti Riigiarhiivis jm) töötas Mesikepp 2000-2021 kriitikatoimetajana ning 2021-2026 peatoimetajana kirjandusajakirjas Looming. Toimetajatöö kõrvalt on ta teinud raadiosaateid IDA Raadios ja Raadio 2-s, korraldanud muusikaüritusi ja esinenud DJ-na. Muusikalised taustad (ansamblid The Sisters of Mercy, Joy Division jt) on ta tegevuses olulised, kuid samas mitte ühemõttelises seoses luuleloominguga.

Kaks esimest luulekogu avaldas Mesikepp François Serpent’i pseudonüümi all, alates kolmandast raamatust „2004“ (2004) on ta kirjanikuna kasutanud nimemärki fs. Lisaks uute luuletuste kogudele on ta avaldanud 2012. aastal ka valikkogu „100% fs“.

Esimeses luuleraamatus „Ka Jumal on inimene“ (1997) domineerib klassikalise vormiga lõppriimiline luule, mis on kantud maneersest ja paroodilisest rollimängust. Kriitikute suurem huvi autori loomingu vastu tekkis seoses „Valgete kaantega raamatuga“ (2000).

Luulekogu „2004“, mis tõi kaasa pseudonüümi vahetuse, tõi kaasa ka uue perioodi autori loomingus. Siit alates vabavärsi osakaal suureneb, metafoorsus väheneb, kuid samas jääb fs-ile jätkuvalt iseloomulikuks korduskujunditele rajatud värsikeel. Siin on loobutud senistest maneersetest võtetest, esineb otsesemat sekkumist argielulistesse ning sotsiaalsetesse küsimustesse ning luulemina mõjub autorilähedasemana. Lisaks sotsiaalsele vaatenurgale leidub raamatus „2004“ ka märkimisväärsel määral armastusluulet. Raamatu moto on võetud George Orwelli teosest „1984“ ning see viitab ka düstoopilise õhustiku põimumisele realistlike taotlustega. „2004“ oli üks peamisi raamatuid, mis algatas tollal Eestis ühiskonnakriitilise luule laine, see raamat pälvis Eesti Kultuurkapitali luuleauhinna ning seda on tõlgitud mitmesse keelde.

Luulekogud „Alasti ja elus“ (2008) ja „Tätoveerimata inimene“ (2017) jätkavad üldjoontes seda kirjutamisviisi, mis oli fs-il välja kujunenud sajandi alguses. Nagu „2004“, pakuvad ka uuemad raamatud tugevalt linlikku vaatepunkti, seejuures on aastate jooksul mitmekesistunud ta loomingus eriti Tallinna linnaruumi tähendused. Suurema isiklikkuse ja traumaatilisema sisu poolest eristub „Alasti ja elus“. Troostitut sise- ja välisilma jääb aga siin – nagu teisteski raamatutes – tasakaalustama armastus, mis näib pakkuvat edasielamiseks tuge.

M. V.

Raamatud eesti keeles

Luule
Ka Jumal on inimene.Tartu: EK$-i Kaasaegse Kirjanduse Keskus, 1997, 32 lk.
Valgete kaantega raamat. Tartu: long long train train, 2000, 74 lk.
2004. Tallinn: Tuum, 2004, 82 lk.
Alasti ja elus. Pärnu: Jumalikud Ilmutused, 2008, 112 lk.
100% fs. Saarde–Pärnu: Jumalikud Ilmutused, 2012, 170 lk.
Tätoveerimata inimene. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2017, 70 lk.