Rudolf Aller

Rudolf Aller (6. IX/24. VIII 1913 – 11. XI 2002) oli prosaist, teatrikriitik ja ajakirjanik.

Aller sündis Peterburi kubermangus eesti asunduses, perekond tuli 1920ndate alguses Eestisse. Ta lõpetas 1932. aastal Valga poeglaste gümnaasiumi, seejärel töötas samas koolis asjaajajana ning rahvaülikooli juhatajana. 1940. aastal alustas slaavi filoloogia õpinguid Tartu Riiklikus Ülikoolis. NKVD arreteeris Alleri 1941, ta oli vangis 1946. aastani, 1949-1954 oli asumisel Siberis. Vahepeal, aastatel 1946-1948 oli Aller tõlkija kirjastuses Teaduslik Kirjandus. Hiljem töötas ta ajalehe Pärnu Kommunist osakonnajuhatajana jm ametikohtadel. 1967. aastal lõpetas Tartu Riiklikus Ülikoolis ajakirjanike kaugõppe-täienduskursused. 1970ndate algusest oli Aller vabakutseline ajakirjanik. Ta oli Ajakirjanike Liidu, Eesti Teatriliidu ja Kirjanike Liidu liige. Suri Pärnus, maetud Pärnu Metsakalmistule.

Alleri ilukirjandusliku loometee alguses seisab seiklusromaan „Ööd Poola metsades“, mis pälvis 1939. aasta Päevalehe võistlusel III auhinna ning ilmus R. Alleniuse nime all Päevalehes 1940. aasta veebruarist märtsini. Metallitehase elu-olu kujutav jutustus „Kui me veel noored olime“ pälvis 1964. aasta novellivõistlusel I auhinna ja ilmus 1965. aasta Loomingus. Huumori- ja satiiriajakirjas Pikker ilmunud Alleri följetonide paremik on koondatud kogumikku „Inimene, kes kaotas iseenda“ (1971). Aller kirjutas rohkelt kuuldemänge, mille eest pälvis ka Eesti Raadio auhindu, nt „See juhtus nii” ja „Suletud ring”.

Teatriteemalistes kirjutistes ja arvustustes keskendus Aller peamiselt Pärnu teatrielule. Ta on tõlkinud A. Roskini „Maksim Gorki biograafia“ (1948), tõlkeid on ilmunud ka ajakirjanduses. Alleri vangilaagrimälestused ilmusid järjena ajalehes Edasi 1988. aastal.

A. K.

Raamatud eesti keeles

Varia
Inimene, kes kaotas iseenda: huumori- ja satiirivalimik. Tallinn: EKP KK, 1971, 96 lk
Pärnu. Tallinn: Perioodika, 1977, 56 lk. [Järgmised trükid: 1978, 1980.]