Paul Ambur

Paul Evald Ambur (kuni 1936 Hamburg, 5. I 1904/23. XII 1903 – 21. IV 1974) oli kirjandusteadlane ja kirjastustöötaja.

Sündis Harjumaal Järvakandi vallas, õppis Järvakandis, Tallinna õpetajate seminaris, 1924-1929 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas ja 1929-1940 õigusteaduskonnas; mag. phil. rahvaluule alal 1929. Töötas mitmel pool õpetajana ja kirjastuses Loodus (1931-1940), Tartu Eesti Kirjastuses (1941-1944), riikliku kirjastuskeskuse müügikeskuses (1941 ja 1948-1949) ja kirjastuses Ilukirjandus ja Kunst (1945-1948), oli Õhtulehe vastutav sekretär (1944-1945). Poliitilistel põhjustel vangistatud 1949-1954. Kunstifondi rändnäituste direktor (1964-1965). Oli korp. Sakala liige. Suri Tallinnas, maetud Pärnamäe kalmistule.

Kirjanduslikku tegevust alustas kirjandusarvustustega 1920. aastatel, mil avaldas ka „Eesti kirjanduse ajaloo võrdleva kronoloogia tabelid“ (1929). Uusi vaatenurki esitab „Noor-Eesti olemus ning kirjanduskultuuriline tegevus“ (1935). Käsitlenud Ernst Peterson Särgava elu ja loomingut teoses „Ernst Särgava loomingu probleemistikust“ (1939) ning toimetanud tema „Kogutud teosed“ I-III (1938-1939) ning Karl Eduard Söödi elu ja loomingut biograafias „Laulurästas hallaöös“ (1942). Tema kirjandusteadusliku loomingu üks keskmeid oli lastekirjandus, mille puhul pidas oluliseks teoste kunstilist aspekti ja tuleviku raamatulugejate põlvkonna kasvatamist. Oli ka mitmete koolide kirjanduslugemike kaasautor.

Tegeles muinasjuttude tõlkimise ja kogumike koostamisega, ilmusid „Imeveski“ (1946), „Kuldvokk“ (1947) ja „Tuulesõlmed“ (1948), ehkki ajastu spetsiifikast tulenevalt autori nimeta. Käsikirja jäänud kogumikud ilmusid 1990. aastatel – „Sinine vöö“ (1995), „Võlukübar“ (1996).

Erinevate pseudonüümide all ilmus maakooliõpetajate elust kõnelev romaan „Talvised rändlinnud“ (1931) ja „Kirjanduslikke epigramme“ (1933).

Ambur on olulise panuse andud eksliibriste uurimisse: ta tegeles nende kogumise, uurimise ja publitseerimisega, näiteks „Eesti kunstipärastest eksliibristest“ (1958). Tema isiklik eksliibriste kogu sisaldas enam kui 40000 ühikut. Lisaks omas enam kui 15000 köitest koosnevat isiklikku raamatukogu, millest osa hävis 1944. aastal.

A. K.

Raamatud eesti keeles

Romaanid
Evald Kindluste, Talvised rändlinnud. Tartu: Loodus, 1931, 159 lk.

Kirjanduslugu, kirjandusteadus
P. Hamburg, Eesti kirjanduse ajaloo võrdleva kronoloogia tabelid. Tartu: Loodus, 1929, 19 lk.
P. Hamburg, Anna Haava lüürika. Tartu: Loodus, 1934, 32 lk.
P. Hamburg, Eesti tänapäeva lüürikuid. Tartu: Loodus, 1935, 96 lk.
P. Hamburg, Noor-Eesti: olemus ja kirjandus-kultuuriline tegevus. Tartu: Loodus, 1935, 96 lk.
P. Hamburg, Eesti ärkamisaegseid lüürikuid. Tartu: Loodus, 1936, 96 lk.
P. Hamburg, Lydia Koidula. Tartu: Loodus, 1936, 37 lk.
Ernst Särgava elukäigust. Tartu, 1938, 41 lk.
Ernst Särgava loomingu probleemistikust. Tartu-Tallinn: Loodus, 1939, 248 lk.
Laulurästas hallaöös: Karl Eduard Söödi elu ja luule piirjooni. Tartu: Tartu Eesti Kirjastus, 1942, 158 lk.

Varia
Sancho Panza, Kirjanduslikke epigramme. Tallinn: P. Ambur, 1933, 38 lk.
Avalikkudest ja koolide raamatukogudest. Tartu, 1938, 22 lk.
Märkmeid autoriõiguse kaitse seaduse projekti kohta. Tartu: Õigus, 1940, 24 lk.
Arkadio Laigo raamatuviitadest. Tartu, 1942, 78 lk.
Kristjan Raua eksliibristest. Tartu, 1943, 108 lk.
Gustav Mootse eksliibristest. Tartu, 1944, 135 lk.
Günther Reindorffi eksliibristest. Tartu, 1944, 47 lk.
Märt Laarmani eksliibristest. Tartu, 1944, 62 lk.
Arkadio Laigo eksliibristest. Tallinn: Eesti Raamat, 1965, 47 lk.
Eesti kunstipärastest eksliibristest. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1958, 271 lk.