
Ott Arder (26. II 1950 – 26. VI 2004) oli luuletaja, lastekirjanik ja tõlkija, kes on tuntud eeskätt lasteluuletajana ning paljude populaarsete laulutekstide autorina nii ansamblitele ja solistidele kui ka tele- ja teatrilavastustele.
Arder sündis Tallinnas, ent peagi kolis pere Rakverre. Käis Rakvere 1. Keskkoolis ja Tallinna kaugõppekeskkoolides. 1970-1971 õppis Tallinna Pedagoogilises Instituudis raamatukogunduse erialal. Seejärel proovis mitmeid lihtameteid, nagu liinitööline ja katlakütja, kuni jäi 1974. aastast vabakutseliseks kirjanikuks ja tõlkijaks. Aastast 1990 oli ta Eesti Kirjanike Liidu liige. Arder suri Hiiumaal Kassaris; ta on maetud Tallinna Siselinna kalmistule.
Arder debüteeris 1973 ajakirjas Noorus lühijutuga „Kodanik Arved Asi juhtum“. Järgnevalt avaldas ta humoorikaid vesteid satiiriajakirjas Pikker, samuti luuletusi mitmetes ajalehtedes ja lasteväljaannetes. Säravalt boheemlasliku eluhoiakuga autori loomingu põhiosa moodustab nii lastele kui ka täiskasvanutele kirjutatud luule. Piir noorematele ja vanematele adresseeritud värsside vahel on tema loomingus suhteliselt tinglik, nii nagu ka piir luule- ja laulutekstide vahel. Arderi värsside viisistused on jäänud püsima eesti popmuusikasse ja koorilauluklassikasse, nii nagu on tuntud ka mitmete tele- ja teatrilavastuste laulutekstid, teiste hulgas näiteks „Lumekuninganna“ (1985) ja „Saabastega kass“ (1999).
1980ndatel ilmus temalt viis lasteluulekogu. Debüütkogu „Bumerang“ (1980) tõi lasteluulesse värsket sõnaosavust ja temaatilist mitmekesisust. Arderi lasteluule tervikuna on humoorikas, täis vaimukaid paradokse, absurdseid puänte, poisilikke vigureid ning lapsemeelset sõna- ja kõlamängu igas vanuses lugejaile. Mitmekihilistes värssides põimuvad tõsielu- ja fantaasiapildid omapäraseks nonsenssluuleks, mis sedastab vastuolusid elunähtustes ning sunnib kahtlema käibetõdedes ja eelarvamustes. Leidlikud, ent sujuvad ühendused argiste ja pühade kategooriate vahel leiavad väljenduse elegantselt lohakates värssides, milles pole tunda välist vormisundi ega kunstlikku punnitamist. Lõbusate tegevuste ja mänguliste olukordade kaudu edastab Arder lihtsat ja otsekohest sõnumit, näidates sealjuures oma leebet ja südamlikku hoiakut, kuid ka oskust lõimida oma värssidesse alltekstilisi ja allegoorilisi kihte.
Luulekogu „Valge raamat“ (1989) pälvis K. E. Söödi lasteluule auhinna. 1990ndate ühiskondlike muutuste tuules ilmusid lasteluulekogud „Potsatus” (1993) ja „Igavene eesel” (1996), millele 2000ndatel lisandusid veel „Metsapoolne“ (2002) ja „Puupeatus“ (2003). Täiskasvanute luulekogusid jõudis Arder avaldada kolm: „Üks kõiksus“ (1982), „Tasakaalukeeled“ (1988) ja „Tähetolgus. Tähe(d) tolmus“ (2001). Neis kogudes käsitleb ta inimese suhet argikeskkonna ja kõiksusega, jõudes veelgi mitmetasandilisemate, sageli eksistentsiaalsete tähendusväljadeni. Tõsiseid teemasid avab Arder tihti mängleva huumoriga, tempides sinna parajalt groteski ja melanhooliat.
Arderi luule jätkuvat populaarsust näitab mitmete postuumsete mahukate valik- ja koondkogude ilmumine, millest näiteks peamiselt täiskasvanutele mõeldud kogumikust „Luule sünnib kus sünnib kui sünnib” (2006) on ilmunud mitu kordustrükki. „Elu täis on muinasjuttu” (2021) koondab lasteluulet, „Laulgem kaasa. Ott Arder. Laulusõnad” (2024), nagu pealkiri ütleb, laulusõnu.
Arder oli hinnatud tõlkija, eestindades vene keelest (näiteks prosaistid Venedikt Jerofejev, Sergei Dovlatov, Vladimir Sorokin ja Arkadi Gaidar, luuletaja Viktor Krivulin), soome keelest (lasteraamatud Kari Hotakainenilt ja Timo Parvelalt), inglise keelest (Roald Dahli lastelood, Robert Burnsi luuletused) ja rootsi keelest (C.M. Bellmani luule). Samuti aitas Arder kaasa teiste tõlkijate tööle, tõlkides proosateostes sisalduvaid värsse.
A. O.
Lasteluule
Bumerang. Tallinn: Eesti Raamat, 1980, 54 lk.
Koer poiss sõitis jänest. Tallinn: Eesti Raamat, 1982, 44 lk.
Mine metsa. Tallinn: Eesti Raamat, 1986, 29 lk.
Valge raamat. Tallinn: Eesti Raamat, 1989, 46 lk.
Potsatus. Tallinn: Vagabund, 1993, 50 lk. [2. trükk: Tallinn: Proovitrükk, 1993, 38 lk.]
Igavene eesel. Tallinn: Uus Meedia, 1996, 31 lk.
Pisike ruut ja sihvakas sirge. Tallinn: Vagabund, 1996, 37 lk.
Metsapoolne. Tallinn: Tänapäev, 2002, 45 lk.
Puupeatus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2003, 57 lk.
Koer poiss. Tallinn: Vagabund, 2006, 175 lk. [Valikkogu.]
Millimallikas. Tallinn: TEA Kirjastus, 2008, 38 lk. [Valikkogu.]
Ott otsib karuoblikat. Tallinn: TEA Kirjastus, 2010, 42 lk. [Valikkogu.]
Elu täis on muinasjuttu. Koostanud Jaanika Palm, pildid joonistanud Priit Pärn. Tallinn: Tammerraamat, 2021, 325 lk. [Valikkogu.]
Luule täiskasvanutele
Üks kõiksus. Tallinn: Eesti Raamat, 1982, 56 lk.
Tasakaalukeeled. Tallinn: Eesti Raamat, 1988, 63 lk.
Tähetolgus. Tähe(d) tolmus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2001, 32 lk.
Navitrolla mõttevigurid: Ott Arderi luuletused. Tallinn: Tammerraamat, 2020, 64 lk.
Luule sünnib kus sünnib kui sünnib (valikkogu). Koostanud Leelo Tungal. Tallinn: Tänapäev, 2006, 301 lk. [Järgnevad trükid: 2019, 2025.]
Ott Arder : laulusõnad. Koostaja: Epp Petrone. Tartu: Petrone Print, 2024, 239 lk.