Lembit Anton

Lembit Anton (22. IV 1922 – 30. VI 2014) oli näitleja.

Sündis Virumaal, lõpetas Jäneda Põllutöökeskkooli (1942), Tallinna Polütehnilise Instituudi (praegune Tallinna Tehnikaülikool) tsiviilehituse eriala (1947), Eesti NSV Riikliku Teatriinstituudi (1949) ja GITISe (Venemaa Teatrikunsti Instituut – Российский институт театрального искусства – ГИТИС) eesti stuudio (1953), aastatel 1960–1962 täiendas end GITISe kõrgematel režissööride kursustel. Töötas näitlejana Lõuna-Eesti teatris (1949-1950), Draamateatris (1953-1960), Moskva Estraaditeatris (1963-1966), Vanemuises (1966-1973), lavastajana Rakvere Teatris (1962-1963), tegi haldustöid Eesti Televisioonis (1973-1982), aastast 1984 mängis külalisena Vanalinnastuudios. Suri Tallinnas, maetud Tallinna Metsakalmistule.

Kirjutama hakkas elu teises pooles, 2005. aastal ilmus legendaarse Rakvere riukamehe Eduard Tallikase eluseikadele tuginev „Legend valge mütsiga mehest”. Mälestuslikud teosed koonduvad üldpealkirja „Punane katk“ alla, kuhu kuuluvad dramaatilisi muutusi ja senise külaühiskonna lagundamist Nõukogude ajal käsitlevad „Selles sõjas mina ei sure“ (2007), „Maakorraldajad“ (2010) ja „Kuhu küll kõik külad jäid?“ I-II (2011) ning põhjalikud teatrielu kajastused kolmeköitelises teoses „Eluteatri näitelaval” (2012-2014).

A. K.

Raamatud eesti keeles

Legend valge mütsiga mehest. Tallinn: L. Anton, 2005, 215 lk
Selles sõjas mina ei sure. Tallinn: L. Anton, 2007, 296 lk
Maakorraldajad: Kremli maailmavallutajad Eestimaal maid ja inimsaatusi korraldamas. Tallinn: Canopus, 2010, 270 lk
Kuhu küll kõik külad jäid?: Eestimaa külade tragöödia Laanemõisa küla näitel. I osa. Tallinn: Canopus, 2011, 251 lk
Kuhu küll kõik külad jäid?: Laanemõisa küla lood. II osa. Tallinn: Canopus, 2011, 384 lk
Eluteatri näitelaval. I vaatus, Eesriie avaneb: Lõuna-Eesti Teater ja GITIS. Tallinn: Canopus, 2012, 355 lk
Eluteatri näitelaval. II vaatus, Lugusid Draamateatrist. Tallinn: Canopus, 2013, 228 lk
Eluteatri näitelaval. III vaatus, Vanemuine. Tallinn: Canopus, 2014, 264 lk