Lehte Hainsalu
Lehte Hainsalu (s. 31. X 1938) on eesti kirjanik ja luuletaja ning poliitik.
Hainsalu sündis Tartumaal Haaslava vallas. Ta on lõpetanud Tartu 2. Keskkooli (1956) ning Tartu Riikliku Ülikooli (1961) eesti filoloogina. Aastast 1959 kannab kodanikunime Sööt. Hainsalu on töötanud ajalehes Edasi, Tartu aparaaditehases ja Eesti Televisiooni Tartu stuudios, samuti õpetajana mitmes Tartu koolis ning Tartu Teoloogia Akadeemias. Alates 1958. aastast on ta Eesti Kirjanike Liidu liige, aastatel 1981–1990 oli Kirjanike Liidu Tartu osakonna juht. Osalenud aktiivselt Tartu NAK-i tegevuses. Aastatel 1990–1992 oli Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liige ja sotsiaalkomisjoni esimees ning Põhiseaduse Assamblee kodanike põhiõiguste toimkonna aseesimees. 1980. aastal kirjutas ta alla Eesti poliitikas olulisele maamärgile – 40 kirjale – ning 1991. aastal hääletas ülemnõukogus Eesti iseseisvuse poolt.
Luuletamist alustas Lehte Hainsalu kooliajal. Esimesed luulekogud sisaldavad nii nooruslikku elutunnetust kui ka lembelüürikat, töö- ja loodusmotiive, hilisematesse lisandus tõsimeelne mõtisklus ja ühiskonnakriitika. Ajastukohaselt sai talle omaseks piltluule laad. Ta on kirjutanud sonette ja ballaade, saanud mõjutust ajaloost ja rahvaluulest. Luulest siirdus proosa juurde, analüüsides selles ühiskondlikke valupunkte nii noorte kui vanade elumurede kaudu, ning on andnud suure panuse ka eesti lastekirjandusse mitme põlvkonna vältel.
Ta on pälvinud rohket tunnustust: ajakirja Looming aastapreemia (1981, 1985), Eduard Vilde kirjandusauhinna (1983, 1998), Friedebert Tuglase novelliauhinna (1987), Karl Eduard Söödi luuleauhinna (1992, 2015), Eesti romaanivõistluse II preemia (1996) ja III preemia (2000). Sel sajandil on talle omistatud Valgetähe V klassi teenetemärk (2001), Riigivapi IV klassi teenetemärk (2002), Riigivapi III klassi teenetemärk (2006), Tartu Suurtäht ja Tartu aukodaniku tiitel (2012), Bengt Gottfried Forseliuse Seltsi Suur Kuldtukat (2012), Vanemuise Seltsi auliikme nimetus (2015) ja Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali elutööpreemia (2021).
Ta on osalenud mitmesuguste õppematerjalide koostamisel. Tema luulet on viisistatud ning valitud paljudesse antoloogiatesse.
M. K.
Raamatud eesti keeles
Luule
Sõnajala õis. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1957, 72 lk.
Peeglikillud. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1960, 80 lk.
Rukis loob pead. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1966, 88 lk.
Siinpool Toone voolamist. Tallinn: Eesti Raamat, 1972, 68 lk.
Liivakellas niriseb aeg. Tallinn: Eesti Raamat, 1973, 88 lk.
Põhjavesi. Tallinn: Eesti Raamat, 1974, 54 lk.
Ainsa ööga läbi maa. Tallinn: Eesti Raamat, 1980, 208 lk.
Tuli tuhkhauas. Tallinn: Eesti Raamat, 1986, 96 lk.
Taprite pidu. Tallinn: Eesti Raamat, 1989, 78 lk.
Pika Hermanniga. Tartu: L. Hainsalu, 1994, 151 lk.
Lapsed lennand tuulde. Tallinn: Eesti Raamat, 2003, 352 lk.
Mineviku tulevik. Tallinn: Atlex, 2008, 63 lk.
Laul kindaid üles harutades. Tallinn: Eesti Raamat, 2008, 134 lk.
Maximini. Tallinn: Eesti Raamat, 2009, 208 lk.
Ilma ääre pääl. Tallinn: Eesti Raamat, 2013, 96 lk.
Tuttuus titt. Tallinn: Kentaur, 2013, 28 lk.
Maailm möödub. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2014, 64 lk.
Emajõe sinine veri. Tartu: Punane Maakera, 2018, 73 lk.
Valuvaba. Tallinn: Tuum, 2021, 130 lk.
Romaanid
Pigilinnu laul. Tallinn: Eesti Raamat, 1967, 128 lk.
Viis minutit enne vihma. Tallinn: Eesti Raamat, 1997, 136 lk.
Viis minutit pärast vihma. Tallinn: Eesti Raamat, 1999, 128 lk.
Kukelokuti. Tallinn: Virgela, 1999, 174 lk.
Kellakuuljad. Tallinn: Eesti Raamat, 2001, 488 lk. [2. trükk, Tallinn: Eesti Raamat, 2007, 509 lk.]
Sul on teine. Tallinn: Eesti Raamat, 2003, 159 lk.
Kolmkõla ehk 3 kõla. Tallinn: Eesti Raamat, 2008, 159 lk.
Vastamata kõne. Tallinn: Eesti Raamat, 2011, 110 lk.
Lühiproosa
Luulepuhkusel. Tallinn: Eesti Raamat, 1974, 200 lk.
Kes te koormatud olete. Tallinn: Eesti Raamat, 1988, 192 lk.
Lakka ilma redelita. Tallinn: Eesti Raamat, 1996, 143 lk.
Lastekirjandus (luule ja proosa)
Kui ma ükskord. Tallinn: Eesti Raamat, 1971, 23 lk. [2. trükk, Tallinn: KPD, 2005, 23 lk – kakskeelne teos, eesti ja vene keeles.]
10 kooki. Tallinn: Eesti Raamat, 1972, 17 lk; [2. trükk, Tallinn: Perioodika, 1990, 24 lk; 3. trükk: Tallinn: Tulikiri, 2015, 32 lk.]
Suur vend Mati ja väike õde Kati. Tallinn: Eesti Raamat, 1973, 48 lk.
Anned ja Marid. Tallinn: Eesti Raamat, 1974, 24 lk.
Laps tahab klassi kammitsaist lahti. Tallinn: Eesti Raamat, 1984, 40 lk.
Vanasõnamäng. Tallinn: Tiritamm, 1992, 34 lk.
Ega sina ometi kärnkonna karda. Tallinn: Eesti Raamat, 1994, 32 lk.
Pikkurilli. Tartu: Ilmamaa, 1994, 48 lk.
Nõiamaja. Tartu: Elmatar, 1995, 6 lk.
Jette. Tallinn: Kupar, 1997, 40 lk.
Pimmi. Tallinn: Varrak, 1998, 32 lk.
Seitse mütsikest. Tallinn: Varrak, 1999, 48 lk.
Kool on koolon. Tartu: Elmatar, 2003, 168 lk.
Päikeseplika. Tartu: Elmatar, 2003, 23 lk.
Väike hiiglane. Tallinn: Maalehe Raamat, 2003, 82 lk.
Lemmiko, vanema poeg. Tallinn: Maalehe Raamat, 2005, 144 lk.
Suurejüri peremees. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2006, 74 lk.
Rõõmuratas. Tallinn: TEA Kirjastus, 2007, 64 lk.
Väike valge. Tartu: Atlex, 2008, 64 lk.
Koerliblikas. Tallinn: TEA Kirjastus, 2008, 112 lk.
Mängiks midagi. Tallinn: Eesti Raamat, 2009, 47 lk.
Kõne käändub kõveraks. Tallinn: TEA Kirjastus, 2011, 63 lk.
Üksteist ühte. Tartu: Elmatar, 2011, 503 lk.
Kolm leopardikutsut. Tallinn: Avita, 2015, 48 lk.
Kolm tosinat karvast ja sulelist. Tartu: Punane Maakera, 2015, 64 lk.
Kui ma ükskord – ja kuidas veel! Tallinn: Tuum, 2023, 43 lk.
Hai laps on pai laps. Tallinn: Tuum, 2023, 56 lk.
Tupsukeste imelised seiklused. Tallinn: Tuum, 2025, 44 lk.
Publitsistika
Tere õhtust. Kuidas elate?. Tallinn: Eesti Raamat, 1982, 119 lk.
Tagasivaatepeegel. Tartu: Tartu Autoveod, 1994, 216 lk.
Dixi. Tallinn: Eesti Raamat, 2007, 334 lk.
Lehte Hainsalu kohta
Valeria Ränik, Lehte Hainsalu: miski peab olema püha. Tartu: V. Ränik, 2004, 263 lk.
