Peet Vallak
Peet Vallaik (kodanikunimi Peeter Pedajas, 23./11.VI 1893-17. III 1959) on tuntud eelkõige novellistina, kelle mõned jutud kuuluvad eesti kirjandusklassikasse.
Vallak sündis Pärnumaal Saarde kihelkonnas Voltveti vallas. Õppis Voltvetil, Pärnus, Tartus Kristjan Raua kunstikursustel (1913), Peterburi Kunstide Edendamise Seltsi kunstikoolis (1913-1917, katkestustega) ja Tartus Pallase kunstikoolis (1920-1922). Esimese maailmasõja ajal oli Vallak ajakirjanik Tallinnas ja Tartus. Ta võttis osa Vabadussõjast. Pärast sõda elas Tartus. 1929 liitus rühmitusega Kirjanduslik Orbiit, mis vastandina rühmituse Siuru elitaarsele individualismile püüdles “elulähedase” ning rahvaliku kirjandusliku kujutamislaadi poole. Sotsialistliku kallakuga Kirjanduslikku Orbiiti kuulusid ka Juhan Sütiste, Erni Hiir, August Jakobson jt. Vallakust sai Kirjanike Liidu liige 1927, kuulus 1930. aastatel ka juhatusse. 1938-1940 töötas ta Vanemuise dramaturgina. 1940-1941 töötas Vallak Eesti Nõukogude Kirjanike Liidu organiseerimisbüroo asjaajajana. Ta oli abielus tõlkija Marie Vasaraga (Marje Pedajasega). 1950. aastate algul haigestus raskelt, mille tulemusena tekkis osaline mälukaotus. Vallak suri Tartus, ta on maetud Raadi-Maarja kalmistule.
Trükidebüüdi tegi Vallak erinevate proosapalade, värsside ning joonistustega juba koolipõlves. 1920. aastatel ilmus proosat ajakirjanduses. Esikraamat, komöödia „Luupainajad“ (1924) ilmus Egon Närepi nime all. Loomingu algupoole novelliloomingu paremik on koondatud kogudesse „Must rist“ (1925), „Ajude mäss“ (1926) ja „Epp Pillarpardi Punjaba potitehas“ (1925), mille niminovelli on menukalt etendatud ka teatrilavadel. 1930. aastail oli Vallak üks eesti kirjanduse silmapaistvamaid novellikirjanikke. Temalt ilmusid novellikogud „Omakohus“ (1932), „Neli tuult jalge all“ (1934), „Teod pahurpidi“ (1935), „Armuleib“ (1936) ja muinasjutulike süžeekäikudega „Lambavarga Näpsi lorijutte“ (1938), kus on esindatud ka novelletid, nt eesti kirjandusklassikasse kuuluv „Maanaine“. “Maanaise” puändist pärit mõistatuslik fraas “suur reheahi” on muutunud osaks kaasaegsest folkloorist. Pärast sõda redigeeris Vallak oma novelle ning ilmutas valikkogu „Vilja mitmest salvest“ (kolm köidet, 1945-1948).
Vallaku novellid keskenduvad tegelastele ning nende omavahelistele suhetele, inimloomuse veidrustele ja nõrkustele. Novellides leiavad sageli kujutamist kummastavad juhtumised, kasutamist leiab grotesk, varasemas loomingus leidub ekspressionismi värvinguid. Valdav osa tegelastest kuulub madalamasse ühiskonnakihti, on erinevate käsitööalade esindajaid (puusepad, sepad). Tegelased on valdavalt vaesemad inimesed, alevi- või külaelanikud. Tegelased maadlevad oma elusaatusega, enamasti on tegemist äpardujatega. Tegelaste galeriis on selgelt ülekaalus mehed. On veidrikke, agressiivse ja ettearvamatu käitumisega tegelasi. Tegelaste kujutamisel on Vallaku erijooneks biheivioristlik meetod: piirdutakse tegelaste välise vaatlusega, inimese sisemuses toimuva määratlemisest hoidutakse. Nii jäävad tegelased sageli mõistatuslikuks.
A. K.
Raamatud eesti keeles
Novellid ja jutud
Must rist. Novellid. Tartu: Noor-Eesti, 1925, 112 lk.
Epp Pillarbardi Punjaba potitehas. Jutustus. Tartu: Odamees/Carl Sarap, 1925, 107 lk. [2. trükk: 1936.]
Ajude mäss. Novellid. Tartu: Loodus, 1926, 159 lk.
Relvad vastamisi. Novellid. Tartu: Eesti Kirjanikkude Liit, 1929, 165 lk.
Omakohus. Jutustusi. Tartu: Eesti Kirjanikkude Liit, 1932, 176 lk.
Neli tuult jalge all. Novellid. Tartu: Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, 1934, 175 lk.
Teod pahurpidi. Novellid. Tartu: Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, 1935, 159 lk.
Armuleib. Novellid. Tartu: Eesti Kirjanikkude Liit, 1936, 246 lk.
Lambavarga Näpsi lorijutte. Valik novellete, satiire, humoreske, groteske. Tartu: Noor-Eesti, 1938, 197 lk.
Novellivalimikud
Vilja mitmest salvest. 1. osa. Novellivalimik. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1945, 236 lk.
Vilja mitmest salvest. 2. osa. Novellivalimik. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1946, 318 lk.
Vilja mitmest salvest. 3. osa. Novellivalimik. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1948, 270 lk.
Valitud novelle. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1955, 575 lk.
Valitud novelle. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1958, 574 lk.
Valitud novellid. 1. Stockholm: Vaba Eesti, 1959, 220 lk.
Tuuled ümber maja. Novellivalimik. Tallinn: Eesti Raamat, 1968, 432 lk.
Hinge taud. Novelle. Koostanud Enn Lillemets. Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 1983, 88 lk.
Elu nullpunkt. Novellid. Koostanud Heino Puhvel. Tallinn: Eesti Raamat, 1985, 328 lk. [Sari ‘Eesti novellivara’.]
Näidendid
Egon Närep, Luupainajad. Komöödia 5 vaatuses. Tallinn: T. Mutsu, 1924, 113 lk.
Epp Pillarbardi Punjaba potitehas. Komöödia 3 vaatuses 5 pildis. Tallinn: Eesti Haridusliit, 1937, 118 lk.
Romaanid
Hulgus. Tartu: Noor-Eesti, 1927, 266 lk. [2. trükk: 2005.]
Peet Vallaku kohta
Daniel Palgi, Peet Vallak. Elu ja looming. Tartu: Ilmamaa, 2011, 639 lk.
