Ralf Parve
Ralf Parve (until 1978 Perman, 25. VI 1919 – 29. IV 2011, pseudonyms Nähvits, Mart Raju, Rahula Pärn; SMERSh and KGB agent name Peiker) was a poet and children’s writer.
He was born, raised and schooled in Rakvere, later in Tallinn, where in 1938 he graduated from the Gustav Adolf Gymansium. In the second half of the thirties he worked as a journalist on the papers Uudisleht and Päevaleht. In the forties he was the editor of the youth journal Pioneer. Mobilized into the Red Army, he edited the front-line newspaper Punaväelane (The Red Army Soldier). After the war he edited the children’s paper Säde and the journal Pioneer, and in 1950-1951 he was secretary for the journal Looming. From 1951 he was a professional author in Tallinn. He was a member of the CPSU from 1947 to 1989, of the Writers’ Union from 1945, was on its board from 1958 to 1976 and 1986 to 1989, on the presidium of its board from 1966 to 1976 and secretary to the board 1971 to 1976. He was also a member of the board of the Writers’ Union of the USSR. He was chairman of the Estonian section of the USSR-Finland Society from 1960 to 1970. He was made a Merited Author of the ESSR in 1959. For his selection Tuulenooled (‘Wind-arrows’, 1969) he won the State Prize of the Soviet Estonia (1970). He was married to the author Lilli Promet (1922-2007). He died in Tallinn and was buried in Metsakalmistu (the ‘Forest Cemetery’).
His literary career began in 1936, when causeries appeared in magazines, and poetry the following year. His first collection, Sõduri südamest (‘From a Soldier’s Heart’, 1945) contains his militant poems from the wartime alternating with images of his homeland. The collections Ajast karmist, kaunist ja kallist (‘From a Time Harsh, Beautiful and Dear’, 1946), Võitluspostil (‘Battle Stations’, 1950) and the collection of satirical verse Vabadussamba vari (‘Shadow of the Freedom Monument’, 1953) carry on the Soviet rhetoric typical of their time. With the opening up of Estonian poetry, Parve’s poetry also becomes more diverse and substantial, as in the collections Avatud värav (‘The Open Gate’, 1958), Lüüriline stenogramm (‘Lyrical Shorthand’, 1964) and Õnnevalu (‘The Pain of Happiness’, 1979). Among other things, the poetry concerns Parve’s generation and the problems of the country and people, achieving a masterful approach to form and philosophy.
Several plays bore the Soviet ideology and the rhetoric typical of the time, such as the lampoon about refugee society Õndsuse labürint (‘The Labyrinth of Bliss’, 1959). Local life is considered with a satirical undertone in Seitsmemagaja-päeval (‘Day of the Seven Sleepers’, 1964). Pimedus tähendab ööd (‘Darkness Means Night’, 1971) looks at the trial of communists in 1932, putting the revolutionary movement in Estonia at its centre.
He published various works on literary and cultural history, such as the short monograph August Alle (1960), and the collection August Alle ja teised (‘August Alle and the Others’, 1983). Minu aeg (‘My Time’, 2010) takes a backward look.
With Lilli Promet he also contributed to travel literature: 3 x pakitud kohver (‘3 x Packed Suitcase’, 1958), Kohtumine Marianne’iga (‘Meeting With Marianne’, 1963), 7 kirja Poolast (‘7 Letters from Poland’, 1965) and Kahekesi teel (‘Two of Us on the Road’, 1975) represent Soviet travel writing.
However, Parve is best known as a writer of children’s poetry. Here, too, the tone is set by texts from Soviet ideology, yet they have stood the test of time. There is an epic quality to them; some of them are long narrative poems. In terms of subject matter, there is a prevalence of the contemporary world with its diverse phenomena and problems. Between 1948 and 1969, 15 collections of children’s verse appeared, as well as the selections Tuul puhub lippudes (‘The Wind Blows in the Flags’, 1956) Lastevärsse (‘Verses for Children’, 1966) and On inimesi erinimelisi (‘There are People with Different Names’, 1984). In addition to poetry, he also published prose for children, such as Põranda all (‘Underground’, 1957) and Surmasuus (‘In the Jaws of Death’, 1973).
A. K. (Translated by C. M.)
Works in Estonian
Poetry
Sõduri südamest: luuletusi Isamaasõja päevilt. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst 1945, 48 lk.
Ajast karmist, kaunist ja kallist: teine kogu luuletusi. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1946, 84 lk.
Võitluspostil: luuletusi. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1950, 57 lk.
Vabadussamba vari: satiirilisi värsse. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953, 56 lk.
Avatud värav: neljas kogu luuletusi. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1958, 95 lk.
Lüüriline stenogramm: viies värsikogu. Tallinn: Eesti Raamat, 1964, 112 lk.
Tuulenooled: valitud luulet ja tõlkeid. Tallinn: Eesti Raamat, 1969, 263 lk.
Õnnevalu: luuletused. Tallinn: Eesti Raamat, 1979, 64 lk.
Kõik kulgeb iseenda kaudu: põimik lüürikat. Tallinn: Eesti Raamat, 1989, 126 lk.
Travel books
Ralf Parve, Lilli Promet, 3 x pakitud kohver: reisipilte Saksamaalt, Bulgaariast ja Soomest. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1958, 232 lk.
Ralf Parve, Lilli Promet, Kohtumine Marianne’ga: reisirevüü Prantsusmaalt. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1963, 96 lk.
Ralf Parve, Lilli Promet, 7 kirja Poolast: reisimärkmeid. Tallinn: Eesti Raamat, 1965, 96 lk.
Ralf Parve, Lilli Promet, Kahekesi teel: reisimuljeid Poola Rahvavabariigist, Ungari Rahvavabariigist, Jugoslaavia Föderatiivsest Sotsialistlikust Vabariigist ja Rumeenia Sotsialistlikust Vabariigist. Tallinn: Eesti Raamat, 1975, 184 lk.
Children’s literature
Teguderohked päevad: luuletusi. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1948, 55 lk.
Meie maja poisid: jutustus värssides. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1949, 80 lk.
Meie kodumaa: lugu värssides. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1950, 8 lk.
Mida jutustas kapten Aru: lugu värssides. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1950, 12 lk.
Väike John: jutustus värssides. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1951, 24 lk.
Lõbusad värsid. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1952, 31 lk.
Suvepäevil Siverskojes: poeem. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953, 24 lk.
Tahan ruttu kasvada: luuletused. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953, 29 lk.
Telefon: värssjutustus. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953, 13 lk.
Tulge meile külla: värsid. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1954, 32 lk.
Tuul puhub lippudes: valitud luuletusi lastele 1940-1955. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1956, 166 lk.
Põranda all: lugusid ja laaste V. Kingissepast. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1957, 86 lk. [Järgmised trükid: 1967, 1986.]
Karsumm: Tiibeti muinasjutu järgi: värssjutustus. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1958, 30 lk. [2. trükk: 2006.].
Koolis ja kooliteel. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959, 44 lk. [Luuletused.]
Tere, päike!: värsid. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1961, 32 lk.
Kassiraamat: luuletused eesti rahvaluule ainetel. Tallinn: Eesti Raamat, 1965, 24 lk.
Lastevärsse: valimik. Tallinn: Eesti Raamat, 1966, 215 lk.
Õu ja mängutuba: värsse mudilastele. Tallinn: Eesti Raamat, 1969, 42 lk.
Surmasuus: jutustus. Tallinn: Eesti Raamat, 1973, 32 lk.
On inimesi erinimelisi: luuletused. Tallinn: Eesti Raamat, 1984, 88 lk.
Suur sõnelus: luuletused. Tallinn: Eesti Raamat, 1989, 14 lk.
Plays
Õndsuse labürint. Tähendamissõnad. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959, 78 lk.
Seitsmemagaja-päeval. Pimesikumäng. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1964, 80 lk.
Pimedus tähendab ööd: dokumentaarium kolmes toimikus. Tallinn: Eesti Raamat, 1971, 84 lk.
Non-fiction, memoirs
August Alle: kokkuvõte elust ja tegevusest. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1960, 110 lk.
Mõttematkad: nähtut, loetut, mõeldut. Artiklite kogumik. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1963, 292 lk.
Sassa Melderi kõned: satiiri- ja huumorivalimik. Tallinn: EKP Keskkomitee, 1970, 80 lk.
Kiindumused: pilte ajast ja inimestest. Tallinn: Eesti Raamat, 1972, 248 lk.
August Alle poeemist ja selle taustast. Tallinn: Eesti Raamat, 1981, 37 lk.
August Alle ja teised: isiku- ja loominguloolist. Tallinn: Eesti Raamat, 1983, 156 lk.
Aastate astmeilt: artiklid. Tallinn: Eesti Raamat, 1988, 230 lk.
Minu aeg: kirjandusloolised vestlused. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2010, 267 lk.
