5. Kestlik areng ja keskkonnakaitse

Kestlik areng ehk säästev areng ehk jätkusuutlik areng

Kestlik areng (ka jätkusuutlik või säästev areng) on sotsiaal-, keskkonna- ja majandusvaldkonna kooskõlaline arendamine.

Riik on jätkusuutlik, kui inimeste elujärg paraneb, meil on turvaline ja puhas elukeskkond ning majanduse konkurentsivõime suurendamiseks kasutatakse loodusvarasid mõistlikult, samal ajal ei kahandata inimeste heaolu ja tehnoloogia kasutamist.

Eesti säästva arengu eesmärgid aastani 2030 on kokku lepitud strateegias Säästev Eesti 21 ja nendeks on Eesti kultuuriruumi elujõulisus, inimese heaolu kasv, sotsiaalselt sidus ühiskond, ökoloogiline tasakaal.

Rahvusvaheliselt on püstitatud kestliku arengu 17 eesmärki:

Kestlik areng on keerukas ja kompleksne ning on saavutatav ainult juhul, kui hõlmab korraga kõiki kolme dimensiooni:

Keskkond seab piirid ühiskonna ja majanduse arengule, inimühiskond omakorda majanduse arengule.

Keskkonnakaitse 
on ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevus, mille abil kaitstakse nii inimese vahetut elukeskkonda kui  ka loodust tervikuna inimtegevuse negatiivsete mõjude eest elujõulise keskkonna säilitamiseks.
Keskkonnakaitse olulisteks valdkondadeks on õhu-, vee-, mulla-, puhta joogivee kaitse, jäätmetega tegelemine jne).

Looduskaitse 
on mitmetähenduslik termin, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, elurikkuse kaitset inimmõju (antropogeensed tegurid) negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist.

Keskkonna- ja looduskaitse

Liigikaitse üksikute liikide kaitsmisel võetakse aluseks Punase Raamatu kaitsealuste liikide kategooriad: piirkonnas välja surnud;  kriitilises seisundis; väljasuremisohus; puuduliku andmestikuga; mittehinnatav või hindamata; ohualdis; ohulähedane; soodsas seisundis
Liigi elupaikade kaitse on jagatud järgmisteks aladeks, kus kehtivad kindlad kaitsmise kriteeriumid: püsielupaik, hoiuala, maastikukaitseala, looduskaitseala ja rahvuspargid (Eestis): Lahemaa, Vilsandi, Karula, Matsalu, Soomaa ja Alutaguse	Soomaa Rahvuspargi nn 5. aastaaeg
Elupaikade taastamine pärandkooslused, luited, liivikud, nõmmed, rabad, mageveekogud jne	Taastatud Viru raba
Uute populatsioonide rajamine ja liikide  taastamine ning liikide kaitse ja paljundamine tehis­tingimustes Euroopa naaritsa paljundamine Tallinna loomaaias ning Hiiumaale asustamine
Rahvusvahelised kokkulepped – ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsid nt. ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon 1992. aasta juunis Rio de Janeiros. Kyoto protokoll  11. detsembril 1997 võeti Jaapanis Kyotos vastu Kyoto protokoll. jt.

Täiendav info ja harjutusülesanded

Loodus- ja keskkonnakaitse nüüdisaegsed suunad https://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/2444
Liikide kaitse võimalused https://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/2443 
Liikide hävimist põhjustavad tegurid https://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/2442
Bioloogilise mitmekesisuse kaitse https://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/2437
Säästva arengu strateegia rakendmine https://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/2447
Eesti looduskaitse ja keskkonnapoliitika https://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/2438
Eesti looduskaitseseadus https://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/2446
Keskkonna dilemmaprobleemide lahendamine https://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/2440
Kogukonnaaktiivsus loodus- ja keskkonnakaitses https://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/2441

Vaata videoid
Vesi ja keskkonnaprobleemid https://www.youtube.com/watch?v=qJP8pdrHVdE
Kuidas mõjutab kliimamuutus maailma toidutootmist?  https://www.youtube.com/watch?v=CeK3cg9FjLY
Süsinikuringe, kasvuhooneefekt ja kliima soojenemine https://www.youtube.com/watch?v=WEK8XnBnlNI&t=7s