Bioloogia kursus gümnaasiumiõpilastele
3. Organismide areng ehk ontogenees
Mõisted
Ontogenees on organismide areng viljastumisest kuni surmani.
Embrüogenees ehk looteline areng toimub viljastumisest kuni eraldumiseni emasorganismist (nt koorumine või sündimine).
Postembeüogenees ehk lootejärgne ehk sünnijärgne areng on sünnist kuni surmani.
Otsene areng esineb juhul, kui järglane meenutab täiskasvanud isendit ja ei tee läbi eriiilmelisi arenguetappe (nt roomajad, linnud ja imetajad).
Täismoone on teatud putukate arengutsükkel, mis koosneb neljast staadiumist: muna – vastne – nukk – valmik (nt liblikalised, kahetiivalised, mardikalised).
Vaegmoone erineb täismooondest selle poolest, et vaegmoondes puudub nukustaadium (nt. sihktiivalised, täilised ja prussakalised, ainuõõssed, ussid, vähid, kahepaiksed, enamik kalu).
Viljastumine ehk fertilisatsioon on sugulise sigimise põhiprotsess, milles eriomased rakud (või rakutuumad) ühinevad sügoodiks. Viljastumisel toimub enamasti kahe isendi (samast liigist) sugurakkude ehk gameetide liitumine ja seeläbi ka nende genoomide ühinemine.
Ontogenees ehk isendiareng on üksiku organismi areng organismi tekkimisest (viljastunud munarakust) kuni loomuliku surmani. Individuaalne areng jagatakse kaheks etapiks: 1) embrüogenees ehk looteline areng (viljastumisest kuni sünnini või emasorganismist eraldumiseni);
2) postembrüogenees ehk lootejärgne (sünnijärgne) areng.
Sugurakkude tekkimine
Organismi sünnieelsele arengule eelneb ka sugurakkude valmimine meioosi teel. Munarakkude tekkeprotsess on ovogenees ja seemnerakkude ehk spermide tekkeprotsessi nimetetakse spermatogeneesiks, mis on täpsemalt kirjeldatud eelmises alapeatükis.
| Mitoos, millele järgneb | Meioos |
|---|---|
|
|
Viljastumine
Kitsamas mõttes on sugurakkude tuumade ühinemine, mille tulemusena annnavad mõlemad sugurakud oma DNA järglastele edasi, vanemaid võib olla üks (hermafrodiit) või kaks.
| Kehaväline viljastumine | Kehasisene viljastumine |
|---|---|
|
|
Täiendav info ja harjutusülesanded
Kehaväline ja kehasisene viljastumine https://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/2461
Mehe ja naise sugurakkude areng, viljastumine https://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/2463
Vaata videot
Viljastumine https://www.youtube.com/watch?v=_5OvgQW6FG4
Looteline areng ehk embrüogenees
Organismi looteline areng ehk embrüogenees on ontogeneesi esimene staadium. See algab munaraku viljastumisest ja lõpeb munast koorumisega (lindudel ja enamikul muudel loomadel), sünnimomendiga (imetajatel ja muudel elussünnitajatel loomadel) või idu moodustumisega seemnes (taimedel).
Eri liikide loodete omavaheline võrdlus näitab, et imetaja embrüo sarnaneb algselt kala lootega, seejärel kahepaikse ja roomaja omaga ning alles lõpuks omandab imetajale omased tunnused. Seega läbitakse ontogeneesi alguses (embrüogeneesis) liigi evolutsioonilise arengu ehk fülogeneesi etapid.
Lootelise arengu korral eristatakse järgmisi arengu tüüpe:
1. Otsene areng – vastsündinu või- koorunu ei erine märkimisväärselt vanematest ning ei esine moonde vaheetappe.
2. Täismoondega arengu puhul erineb vastsündinu või- koorunu oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub viimase sarnaseks alles läbi järgmiste vaheetaapide: muna – vastne – nukk – valmik. Nt liblikad
3. Vaegmoondega arengu etapid: muna, vastne, valmik. Nt sihktiivalised, prussakalised, täilised, kalad, kahepaiksed
Postembrüonaalne areng algab organismi väljumisega munakestadest ja/või emakast.
Juveniilne staadium ehk suguküpsuse-eelne iga.
Juveniilne staadium ehk noorvorm on elusorganismide arenguetapp, mis järgneb emasorganismist eraldumisele kas munast või sündimise näol.
Juveniilses staadiumis selgroogsed loomad kasvavad, täiustub elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus. Juveniilseil katteseemnetaimedel langevad ära idulehed ning areneb välja juurestik, toimub varre pikkus- ja jämeduskasv ning moodustuvad lehed. Juveniilne staadium võib olla pikendatud, kui esineb neoteenia, mis on juveniilsete omaduste säilimine täiskasvanuna. Esmalt kirjeldati aksolotlil – kahepaiksel, kes saab paljuneda vastsestaadiumis (kullesena).
Fertiilne staadium ehk suguküpsuse iga
Täiskasvanu on üldine mõiste organismi arengustaadiumi kohta, mida iseloomustab küpsus. Selle alla kuuluvad mitmed täpsemad mõisted, eelkõige suguküpsus.
Fertiilsele arengustaadiumile eelnevad juveniilne ning järgneb seniilne staadium.
Looduses enamiku organismide elu sellega piirdubki.
Seniilne staadium ehk raugaiga
Alates sugufunktsioonide olulisest hääbumisest algab raugaiga, mis lõpeb surmaga.
Surm
1. Agoonia on faas enne kliinilist surma – teadvuse ja pulsi kadumine, hingamise aeglustumine, reflekside kadumine. Elundkondade talitlus jätkub. Kui agoonias inimene abi ei saa, järgneb kliiniline surm.
2. Kliiniliseks surmaks kvalifitseerub inimese surm siis, kui inimese pulss, südamelöögid ja hingamine katkevad, kuid taastuvad loetud minutite jooksul.
Rohkem kui 4–6 minutit surmaseisundis viibimine põhjustab inimesele suure tõenäosusega ajukahjustusi. See on tingitud hapnikuvaegusest, hüpoksiast. Hapnik on hädavajalik aju närvirakkude elus püsimiseks.
3. Bioloogiline surm on surma faas, mis järgneb kliinilisele surmale.
Kuna kõige tundlikumad hapnikupuuduse suhtes on ajurakud, surevad need esimesena. Meditsiin samastabki bioloogilise surma ajusurmaga.
Bioloogilise surma nähtavateks tunnusteks on keha jahtumine, vere ümberpaiknemine keha madalamatesse piirkondadesse (koolnulaigud) ja lihaskangestus.
Täiendav info ja harjutusülesanded
Lootejärgne areng selgroogsetel https://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/2465