Bioloogia kursus gümnaasiumiõpilastele
2. Inimorganismi regulatsioonimehhanismid
Neuraalne regulatsioon (närvisüsteem)
|
Närvisüsteemi ülevaade |
|
|
Kesknärvisüsteem (närvirakkude ehk neuronite kehad, hallaine) juhib kogu organismi talitlust: |
 1 – peaaju 2 – kesknärvisüsteem 3 – seljaaju |
1. Peaaju:
|
|
|
Piklikaju – ühendab peaaju seljaajuga ning juhib ka mitmeid tahtele allumatuid tegevusi – hingamist ja südametegevust.
Peaajust lähtub 12 paari peaaju närve.
|
|
|
Väikeaju – asub kuklaosas, reguleerib lihaste koostööd ja koordinatsiooni. Tänu väikeajule kujunevad liigutusvilumused ja tasakaalutunne. |
|
| Vaheaju – reguleerib ainevahetust, sigimist, eritamist ja keha temperatuuri |
|
| Keskaju – asub vaheaju ja ajusilla vahel, edastab infot suurajust seljaajju ja hoiab lihaste toonust |
|
|
Suuraju ehk otsaju – kõige suurem ja arenenum, moodustab 70% peaaju mahust. On jaotunud paremaks ja vasakuks poolkeraks, mis on omavahel närvidega ühendatud.
Ajukoor juhib inimese kehalist ja vaimset tegevust, säilitab ja töötleb ümber informatsiooni. Suuraju koores asuvad erinevaid ülesandeid täitvad ajukeskused :
|
|
| 2. Seljaaju – vahendab informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel. Samuti juhib seljaaju tingimatuid reflekse, st. aitab kiiresti reageerida hädaolukorras |
|
|
Seljaaju ristlõige
Hallaine paikneb seljaaju keskosas, kujutab endast närvirakkude ja neist lähtuvate jätkete kogumit. Hallaine on ristlõikes H-kujuline ja meenutab laialisirutatud tiibadega liblikat. Hallaine ümber on seljaaju valgeaine, mis koosneb närvikiududest, mis moodustavad juhteteed, mille kaudu toimub sidepidamine selja- ja peaaju vahel |
 |
| Piirdenärvisüsteem (närvid ehk neuronite jätked, valgeaine) koosneb kolme funktsiooniga närvisüsteemist: |
|
| Ganglionid ehk närvisõlmed (seljaaju kõrval ja organite seintes) |
|
| 1. Sensoorne piirdenärvisüsteem – sensoorsed ehk tundenärvid, mis võtavad vastu ja edastavad retsetoritelt informatsiooni kesknärvisüsteemile (refleksikaar) |
|
| 2. Somaatiline piirdenärvisüsteem – on tahtele alluv, siia kuuluvad motoorsed ehk liigutajanärvid |
|
|
3. Autonoomne ehk vegetatiivne piirdenärvisüsteem tahtele mittealluv, siseelundite närvid: 1. aju 2. südame regulatsioonikeskus 3. ülemine motoorne neuron 4. sensoorne närvitee 5. motoorne närvitee 6. seljaaju närv 7. motoorse raja algus 8. ganglioni-eelne neuron 9. ganglioni-järgne neuron 10. südamelihas 11. sensoorne neuron |
|
|
1. Sümpaatiline piirdenärvisüsteem (aktiiivne koormuse ajal) |
|
|
2. Parasümpaatiline piirdenärvisüsteem (aktiivne puhkeolekus) |
|
| Endokriinsüsteem ehk sisenõrenäärmete süsteem |
|
|
Sisenõrenäärmed ehk endokriinnäärmed (juhadeta näärmed, mille hormoonid erituvad otse verre): |
Endokriinnäärmed: Mees vasakul, naine paremal. 1 – käbikeha, 2 – ajuripats, 3 – kilpnääre, 4 – tüümus, 5 – neerupealis, 6 – kõhunäärme sisesekretoorsed saared, 7 – munasari, 8 – munand |
|
Ajuripats ehk hüpofüüs
Ajuripats juhib teiste sisenõrenäärmete tööd, nõristab hormoone, mis reguleerivad nii organismi |
|
|
Käbikeha ehk epifüüs Käbikeha reguleerib organismi ööpäevarütmikat ja sünteesib serotoniinist hormooni – melatoniini. Käbikeha pärsib varajast sugunäärmete arengut. Pineaalkeha talitluse lakkamine tingib enneaegset suguküpsust. Isendi vanaduses käbikeha taandareneb. |
|
|
Kilpnääre ehk türeoidnääre
Kilpnäärme joodi sisaldavad hormoonid reguleerivad ja mõjutavad ainevahetust ja närvisüsteemi erutusprotsesse, |
|
|
Kõrvalkilpnäärmed ehk paratüreoidnäärmed Näärmekude toodab ja eritab otse vereringesse elutähtsat hormooni parathormoon, mis reguleerib ja kontrollib koos D-vitamiiniga nii kaltsiumi kui ka fosfori ainevahetust ning mille sihtmärkelunditeks on neerud ja luud. |
|
|
Harknääre ehk harkelund ehk tüümus
Sünnijärgselt on tüümuse funktsioonideks lümfoid(-immuun)süsteemi elundite ja lümfikudede arengu ning mujal kehas |
|
|
Kõhunääre ehk pankreas Kõhunäärmel on nii ekso- (juhadega) kui ka endokriinnäärme (juhadeta) funktsioon. nn Langerhansi saared eritavad vereringesse hormoone, nagu insuliin ja glükagoon, nii näiteks muudavad skeletilihased ja ka maks insuliini toimel veresuhkru glükogeeniks, maksas talletatud glükogeen muudetakse glükagooni toimel veresuhkruks. |
|
|
Neerupealised
Neerupealise koor ja neerupealise säsi moodustavad koos hüpotalamuse ja ajuripatsi eessagaraga telje, mille funktsiooniks on organismi homöostaasi reguleerimine.
Neerupealise koor eritab ligi 40 steroidhormooni, kortikosteroide ja androgeenseid hormoone (androsteroon, progesteroon).
|
|
|
Naissugunäärmed (munasarjad ehk ovaariumid)
Suguküpsel naisel toodavad munasarjad munarakke ja suguhormoone, peamiselt östrogeene ja gestageene. |
|
|
Meessugunäärmed (testised ehk munandid) Suguküpsel mehel toodavad munandid seemnerakke ja suguhormoone, peamiselt androgeene (sealhulgas testosterooni). Mehel võivad viljastamisvõimelised seemnerakud tekkida puberteedist kuni kõrge eani välja. |
|
Närvisüsteemi põhiühikuteks on närvirakud ehk neuronid ja närviülekanded toimuvad sünapsides.
| Närvirakk ehk neuron | Sünaps ehk rakkudevaheline ühendus |
|---|---|
|
Neuron ehk närvirakk koosneb neuroni kehast, toomajätketest ehk dendriididest, viimajätkest ehk aksonist (neuriit) ja aksonit ümbritseb müeliintupp, mis on isolaatoriks.
|
Sünapsi moodustavad neuron, mis eelneb ühenduskohale ehk presünaptiline neuron, ja neuron, mis järgneb ühenduskohale ehk postsünaptiline neuron. Ühenduskohas on erinevaid molekulaarseid struktuure, mis töötavad ühenduse toimimise nimel. Paljudes sünapsites asub presünaptiline raku osa aksonil, kuid vahel ka dendriidil. Sünapsites asuvad retseptorid, mille kaudu neurotransmitterid annavad edasi informatsiooni. |
|
|
Närvirakkudevahelised sünapsid on enamasti keemilised. Keemiline sünaps koosneb presünaptilisest neuronist ja postsünaptilisest neuronist koos nende vahele jääva sünaptilise piluga. Signaal, mis saabub elektrilise aktsioonipotentsiaalina, muundub presünaptilises neuronis keemiliseks signaaliks, mis läbib sünaptilise pilu ning muutub postsünaptilises rakus elektriliseks signaaliks või vallandab teisese virgatsaine ehk neurotransmitteri.
Keemiline sünaps võib olla erutus- või pidurdussünaps. Kui neuronisse saabub rohkem erutavaid signaale, tekib seal närviimpulss, aga kui on rohkem pidurdavaid signaale, siis seda ei teki. Kui närvirakku saabub teatud ajaühikus mitu erutussignaali, tekib seal ajaline ja/või ruumiline sünaptiline summatsioon.
Elektrilise sünapsi puhul on kaks rakku kanalite kaudu vahetus ühenduses, võimaldades ioonide ja väikeste molekulide üleminekut ühest rakust teise. Elektrilises sünapsis on närvirakud nii tihedalt seotud, et närviimpulss antakse viivitamatult ja muutmata kujul edasi järgmisele rakule.
Täiendav info ja harjutusülesanded
Neuraalne ja humoraalne regulatsioon https://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/2425
Inimese närvisüsteem ja närviimpulsside moodustumine, keemiline sünaps https://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/2421
Närvisüsteemiga seotud puudused ja haigused https://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/2430
Refleksid https://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/2423
Vaata videoid
Närvisüsteemi ehitus https://www.youtube.com/watch?v=jmD0LBdAvlE&list=PL1O_shUH1zgUwqLqMSDRu_jWdFce-oLlq
Närvisüsteemi talitlus https://www.youtube.com/watch?v=qrK-FBdjGk4
Piirdenärvisüsteem https://www.youtube.com/watch?v=4MT-ulID7I0
Humoraalne regulatsioon https://www.youtube.com/watch?v=ySkk7U_4PeY
Hormonaalne tagasiside https://www.youtube.com/watch?v=6llFB_yr1WI
Hormoonide tähtsamad tüübid https://www.youtube.com/watch?v=KSclrkk_Ako
Hüpofüüs ja hüpotalamus https://www.youtube.com/watch?v=9dS7bc_2bUE&t=26s