3. Ökosüsteemid on terviklikud

Ökosüsteem on isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete ja kommunikatsiooni kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga.

Ökosüsteemis on organismid omavahel seotud toiduahelate, toiduvõrgustike  ja aineringete kaudu.

Troofilised tasemed (ühe palju muundumisi läbinud toitumistasemed)

Tootjad ehk produtsendid	Tarbijad ehk konsumendid	Lagundajad ehk destruendid
esmase orgaanilise aine tootjad	orgaanilise aine kasutajad	surnud orgaanilise aine lagundajad
toitumistüübilt autotroofid	toitumistüübilt heterotoofid	toitumistüübilt saprotroofid
taimed, vetikad ja autotroofsed bakterid	loomad	seened ja heterotroofsed bakterid

Toiduahel – on jada organisme (liigi tasemel), keda seostab järjestikku toitumine ja sealhulgas ka toiduobjektiks olemine.
Toiduahel algab alati tootjatest ehk produtsentidest (rohelised taimed, vetikad ja fotosünteesivad bakterid) ja lõppeb konsumentidega (tippkiskjad, nt  hundid ja karud).

Toiduahelas on harilikult looduses 4-6 lüli ja nool toiduahelas näitab troofilistel tasemetel liikumise suunda ehk kes-keda-sööb, st nool algab madalamalt tasemelt kõrgemale.

 

Toiduahel veekogus

Tootja	I astme tarbija	II astme tarbija	III astme tarbija	Tipptarbija
fütoplankton ehk taimhõljum	zooplankton ehk loomhõljum	bentos ehk põhja selgrootud	lepiskala (roosärg)	röövkala (haug)

Laguahel –  on toiduahela tüüp, mis algab esmaste lagundajatega ehk detrivooridega (kakandilised, vihmaussid), kes tarbivad detriiti (pudemeid), kelle lagundavad teisesed  lagundajad eht destruendid (näiteks bakterid, mikroseened). Protsess kestab seni, kuni orgaaniline aine on mineraliseerunud anorgaanilisteks aineteks ja taaskasutatav produtsentidele.

Nugiahel – toiduahela erijuht, mis illustreerib peremehe ja parasiidi suhteid, kus iga järgmine lüli parasiteerib eelneval ahela lülil.

 

Toiduvõrgud – on omavahel põimunud toiduahelad, millel on ühiseid lülisid (joonisel on ühiseks toiduobjektiks mitmetele tarbijatele hiired).

Ökoloogiline tasakaal ehk ökosüsteemi tasakaal ökosüsteemide loomulikus arengus saavutatav olukord, kus  ökosüsteem on enam-vähem püsivas seisundis, milles koosluste liigiline koosseis on püsiv ning aine- ja energiabilanss on nullilähedased. Tasakaalus ökosüsteemis on kõik ökonišid (liigi ülesanded ja roll ökosüsteemis) täidetud ning liikidevaheline konkurents madal.

Ökoloogiline süsteem on tavaliselt stabiilses tasakaalus: väike muutus parandatakse negatiivse tagasisidega. See viib selle tunnuse koos ülejäänud süsteemiga tagasi tasakaaluasendisse.

See võib kehtida juhul, kui populatsioonid sõltuvad üksteisest, näiteks röövloomade ja saagi vahel või taimetoiduliste ja taimede vahel.  Sama suur muutus võib viia ökosüsteemi tasakaalust välja, millel enamasti on ka negatiivsed tagajärjed kooslustele.

Tasakaalu saavutanud ökosüsteemi nimetatakse kliimaksökosüsteemiks. Eesti oludes on enamasti kliimaks- ehk lõppkoosluseks raba. 

 

Suktsessioonid – koosluste järgnevused ajas

Primaarne suktsessioon	Sekundaarne suktsessioon	Kliimakskooslus
Elukoosluse tekkimine varem asustamata aladele	Elukoosluse taastumine vahepeal hävinud  aladel	Lõppkooslus pikaajaliselt püsivates tingimustes
liivaluidetel, kaljudel	metsatulekahju järel lagendiku asustamine algul rohttaimede, seejärel lehpuude jt-ga	Olukorras, kus sademeid on rohkem kui aurumist, toimub metsade soostumine ja järvede kinnikasvamine, mis viib rabade ehk kõrgsoode tekkimiseni
Liiv-vareskaer hakkab mere ääres kasvades kinnitama liiva, valmistades ette kasvukohta teistele taimedele	Põdrakanep on üks esimesi saabujaid pärast metsatulekahjusid	Kaasikjärve raba

Täiendav info ja harjutusülesanded
Toiduahel https://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/2552
Ökosüsteemi struktuur https://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/2554
Iseregulatsioon ökosüsteemis https://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/2551
Ökoloogiline tasakaal https://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/2555
Suktsessioonid https://www.youtube.com/watch?v=d7xbyNSxxrI 

Vaata videoid
Ökosüsteemid ja bioomid https://www.youtube.com/watch?v=A495e31cDdE