3. Immuunsüsteem ja selle häired

Immuunsüsteemi ülesanne on kaitsta organismi võõrvalkude (antigeenide) ja haigustekitajate eest:

Immuunsüsteemiks nimetatakse organismi spetsiifilises immuunvastuses  osalevaid elundeid, lümfotsüüte ja makrofaage ning kaasatud molekule.

Immuunreaktsioonid molekulaartasandil leiavad harilikult aset lümfisüsteemi elundites ja seetõttu nimetatakse neid kahte vahel ka lümfoid(-immuun)süsteemiks. Immuunsüsteemi funktsiooniks on ka antigeense homöostaasi tagamine. Immuunsüsteemi talitlevateks rakkudeks on lümfotsüüdid.

Kaitsesüsteem on harilikult suunatud võõrvalkude vastu. Võõrvalgud võivad olla pärit:

• väljastpoolt organismi – näiteks mikroobid, viirused jm;
• organismi seest – hukkunud rakkude osised, kasvajarakud jm.

Immuunsüsteemi eesmärk on kahjutuks teha organismis bioloogiliselt aktiivseid võõrvalke. Immuunsüsteem hoiab ära haigustekitajatest tingitud koekahjustusi. Ta kõrvaldab kehasse tunginud mikroorganismid ja võõrained ning suudab ka hävitada vigaseks muutunud kehaomaseid rakke.
Immuunsüsteem on mitmesugustest elunditest, rakutüüpidest ja molekulidest koosnev keerukas võrgustik. 

Immuunsüsteem on väga oluline, sest praktiliselt kõiki organisme mõjutab pidevalt eluskeskkond ning mõned neist mõjudest on ohtlikud. Kui kehasse tungivad kahjulikud mikroorganismid, võib see põhjustada talitlushäireid ja haigusi. Tüüpilised haigustekitajad on bakterid, viirused ja seened ning üherakulised (näiteks ainuraksed, näiteks plasmoodiumid) ja hulkraksed parasiidid (näiteks paelussid).

Ka kehasisesed muutused võivad  elu ohustada. Kui normaalsed keharakud aja jooksul minetavad oma terve talitluse, siis nad enamasti surevad ning nad tuleb lagundada (nekroos) või nad lagundavad end ise (apoptoos). 

Immuunsus jaguneb:

• kaasasündinud immuunsus (päritud);
• omandatud immuunsus (elu jooksul välja kujunenud)

Omandatud immuunsust jaotatakse kaheks:

• põdemiste järgselt kujunenud immuunsus (näiteks tuulerõuged);
• kunstlikult tekitatud immuunsus ehk vaktsineerimiste järel kujunenud immuunsus

Immuunsuse tekkes osalevad mitmed kehasüsteemid, kuid olulisemad on neist lümfisüsteem, lümfisõlmed, harknääre, põrn ja luuüdi.

Haigustekitaja (n-ö võõraine) organismi sattudes põrkab kokku mitme kaitsebarjääriga:

1) nahk ja limaskestad:

• rasu ja higinäärmetega välditakse võõrainete sattumist organismi;

• karvakesed (ripsepiteel) on limaskestadel suunaga välja – takistades võõrkehade liikumist organismis;

• eritised (sekreedid) organismis on tugeva mikroobe kahjutuks tegeva toimega (pisarates – lüsotsüüm, maos – maohape jne.);

2) valgeverelibled ehk leukotsüüdid – valgeverelibled toodavad antikehi. Antikehad aitavad fagotsüütidel võõraineid ära tunda. Fagotsütoos on “õgimine” – valgeverelibled ümbritsevad organismi sattunud võõrkehad ja hakkavad neid ära “seedima”. Rohkelt on “õgijaid” veres, kopsudes, maksas, põrnas; 

3) rakuline immuunsus – makrofaagid ja lümfotsüüdid. Kui siiani kaks kaitsebarjääri ei teinud kahjutuks sissetunginud võõrkehi, asub tööle kolmas kaitsesüsteem – organism hakkab massiliselt juurde tootma uusi rakke, mis osalevad immuunsuses ehk võitluses võõrkehade vastu.

Makrofaagid ja lümfotsüüdid on valgevereliblede n-ö erinevad “liigid”. Neid toodetakse luuüdis, põrnas ja teistes lümfisõlmedes.

Kui need kolm kaitsebarjääri ei suutnud takistada näiteks võõrainete sissetungi organismi, siis inimene haigestub! Esimene tunnus mingist nihkest organismis on palavik.

Immuunsüsteemi häired:
autoimmunhaigused  – autoimmuun­haiguste põhjusteks on vead oma ja võõra eristamisel, mille puhul hakkavad kaitsemehhanismid hävitama organismi oma kudesid (nt I tüüpi diabeet);

allergiad – allergia puhul reageerivad kaitse­mehhanismid äärmiselt kiiresti allergeenidele (tolm, õietolm. loomakarvad, mõned toiduained jne) ja kutsuvad esile ebameeldivaid rektsioone, mis võivad olla isegi eluohtlikud (sügelus, turse jt); 

äratõuke­reaktsioonid – tekivad kas kudede ja organite siirdamisel või vereülekandel, sest immuunsüsteem üritab kehavõõrast ainet hävitada. Seetõttu valitakse doonoriteks väga sarnaste näitajatega inimesed, parimal juhul lähisugulased, kui nad selleks sobivad.

Täiendav info ja harjutusülesanded
Inimorganismi kaitsemehhanismid https://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/2422

Vaata videoid
Immuunsüsteem https://www.youtube.com/watch?v=O1N2rENXq_Y&list=PLbKSbFnKYVY0PCLmVfIsAdgO1KVjYlKFz
Immuunvastuste tüübid https://www.youtube.com/watch?v=rp7T4IItbtM
B-lümfotsüüdid https://www.youtube.com/watch?v=Z36dUduOk1Y