Bioloogia kursus gümnaasiumiõpilastele

2. Liikidevahelised suhted

**Liikidevaheliste suhete tüübid**
Sümbioos on eri liikidesse kuuluvate organismide (sümbiontide) vaheline kooselu. Mitte ainult vastastikku kasulik kooselu. (Sooles elavad bakterid).
Mutualism vastastikku kasulik kooselu, mis on mõlemale osapoolele kasulik. Näiteks sambliku eluvorm, milles seen saab fotobiondilt orgaanilisi aineid ja annab omakorda vastu mineraalaineid ja vett.
Parasitism on organismidevaheline suhe, mille puhul üks organism (parasiit, nugiline) kasutab teist organismi (peremeesorganismi, peremeest) oma elutegevuseks, põhjustades peremeesorganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastates teda oma ainevahetuse jääkidega.
1. Ektoparasitism – parasiit elab peremeesorganismi pinnal või läheduses. Ektoparasiitideks liigitatakse ka loomade seedetraktis elavad organismid. Tüüpilisteks ektoparasiitideks on näiteks soojavereliste loomade verd imevad putukad.
2. Endoparasitism – parasiit elab peremeesorganismi kudedes või rakkudes. Endoparasiitide hulka kuuluvad paljud bakterid ja viirused.
3. Fakultatiivne parasitism – parasiit on võimeline elama ja paljunema ka ilma peremeesorganismita. Näiteks külmaseened.
4. Obligatoorne parasitism – parasiit vajab peremeesorganismi vältimatult. Enamasti on sel puhul tegemist parasiitse eluvormiga, mis on täielikult kohastunud peremeesorganismiga. Tuntuimad näited on mitmesugused soolenugilised (laiuss, paeluss, solkmed jmt).
5. Ajutine parasitism esineb vaid organismi(de) elu teatud perioodidel või teatud elutsüklitel.
6. Alaline parasitism, mille puhul elavad organismid kogu elu koos.
7. Nekrotroofne parasitism – parasiit (parasitoid) põhjustab oma elutegevusega peremeesorganismi surma, olles enamasti võimeline iseseisvalt edasi elama. Nt herilased munevad teiste putukate munadesse.
8. Biotroofne parasitism – parasiit ei põhjusta peremehe surma, sest peremehe surma korral pole parasiit võimeline enam iseseisvalt edasi elama. Nt koerliblikate röövikud ei söö kogu nõgeselehte ära.
9. Pesaparasitismi puhul üks organism (pesaparasiit) muneb või koeb oma järglased teise organismi (peremeesorganismi) pessa, lastes oma järglased ka nii üles kasvatada. See on üks paljunemisstrateegiatest, mida on leitud ämblikel, putukatel, kaladel ja kahepaiksetel, kuid eriti esineb seda just lindudel.
Konkurents on organismidevahelise suhte tüüp koosluses, mille korral mõju on vastastikku negatiivne. Eri liikide vahelist konkurentsi nimetatakse liikidevaheliseks konkurentsiks, ühe liigi piires toimuvat konkurentsi aga liigisiseseks konkurentsiks.
Taimtoidulisus ehk herbivooria on herbivoori ehk taimtoidulise looma liigi ja taimeliigi vaheline toitumissuhe.
Kisklus on röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe. Kiskjad ehk röövloomad peavad jahti teistele loomadele (saakloomadele), surmavad nad ning söövad ära. Samas võib kiskja olla mõne teist liiki kiskja toiduobjekt (mõni kiskja võib üheaegselt olla nii kiskja kui ka saakloom, kui ta ise langeb saagiks). Sel viisil moodustub kiskahel, mille viimaseks lüliks on tippkiskja. Kisklus hõlmab ka putuktoiduliste ja lihasööjataimede toitumissuhteid.
Kommensalism on eri liiki organismide kooselu vorm, liikidevaheline suhe ökosüsteemis, milles üks osapool saab kasu ning teisele osapoolele on see kooselu kahjutu, erilist kasu toomata (näiteks samblik ja puu). Näiteks elab mardikas sipelgapesas ja saab sealt kaitset ja toitu, aga sipelgad ei saa sellest midagi, kui mardikas nende pesas elab.
Amensalism on kahe erineva liigi vaheline suhe, kus üks liik takistab või pidurdab teise liigi (amensaali) olelust, saamata ise sellest kasu või kahju. Amensalism on üks liikide kooselu tüüpidest ökosüsteemis. Näiteks esineb amensalismi bakterite suhetes, kus ühe organismi metabolismi käigus vabanevad keemilised ained, mis mõjuvad teisele organismile kahjulikult.
Koloonialisus – elamine suurtes kolooniates on turvaline kõigile koloonias elavatele isenditele.