1. Organismide paljunemine

Paljunemine on laiemas mõttes ökosüsteemis olevate ühetaoliste biosüsteemide või selle üksikosade (organellide, rakkude, liikide jt) kvantitiivne suurenemine.
Paljunemise mehhanismideks võivad olla jagunemine, sigimine jt viisid.
Kitsamas mõttes on paljunemine sigimine. Paljunemist kitsamas mõttes nimetatakse ka autoreproduktsiooniks, mis on uute organismide tekkimise protsess.
Paljunemine on eluslooduse põhiline omadus, iga üksikorganism on paljunemise tulemus.

Mõisted

Sigimine (paljunemine) on eluprotsess, mille käigus toimub organismide enesetootmine (paljunemine). Mõistet “sigimine” võidakse käsitleda laiemas või kitsamas mõttes: esimesel juhul on see nii-öelda paljunemine kitsamas mõttes, mida jagatakse suguliseks ja suguta sigimiseks; sigimine kitsamas mõttes on aga organismide suguline sigimine.

Suguline sigimine on paljunemise vorm, kus erinevalt suguta sigimisest toimub eelnevalt sugurakkude meioos, ploidsuse vähenemine ja üldjuhul viljastumine.
Sugulise sigimise erijuhuks on partenogenees, kus viljastumist ei toimu.

Partenogenees ehk neitsistsigimine on mitmetel taime- ja loomarühmadel esinev paljunemisviis, mille puhul embrüod kasvavad elujõuliseks ilma viljastamata.

Hermafrodiitsus on kahesoolisus, liitsugulisus ehk mõlemasugulisus. 

Mittesuguline sigimine  on paljunemise vorm, kus ei toimu meioosi, kromosoomide kordsuse vähenemist ega viljastumist. Mittesugulises paljunemises osaleb üldjuhul ainult üks vanemorganism.

Eristatakse kahte sugutut sigimisviisi: vegetatiivne ja eoseline sigimine. Vegetatiivselt sigimisel saab uus organism enamasti alguse ühe vanema (keha)osa(de)st.

Eoseline paljunemine on mittesugulise paljunemise viis, mis toimub eriliste paljunemisrakkude ehk eoste abil.

Eoseline paljunemine esineb mõningatel protistidel (eosloomad) ning kõikidel taimedel ja seentel.

Vegetatiivne paljunemine on mittesuguline sigimisviis, kus uus organism saab alguse ühest vanemorganismist, sageli tema (keha)osa(de)st. 

Vegetatiivne paljunemine esineb nii ainuraksetel kui ka hulkraksetel organismidel. Ainuraksetel (arhedel, bakteritel jt) avaldub see rakujagunemisega (sealhulgas pooldumise, pungumise ja hulgijagunemisega). Hulkraksetele organismidel (sh taimedel, loomadel) avaldub vegetatiivne paljunemine ühe vanemorganismi (keha)osa(de) eraldumisel, millest areneb uus organism (järglane). Ka hulkraksetel organismidel esineb pungumist (näiteks pärmseened, käsnad), pooldumist (ripsussid). Taimede puhul võib mittegeneratiivseks kehaosaks olla mugul, eriline sigikehake jt.
 

Täiendav info ja harjutusülesanded

Organismide paljunemine (I osa) ja areng (II osa) http://Täiendav info ja harjutusülesanded Organismide paljunemine ja areng: https://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/5460

Vaata videoid
Suguline ja mittesuguline paljunemine https://www.youtube.com/watch?v=g59s153t_6Q&list=PLSQl0a2vh4HAFPeXFGyIwzhRgUavn9gwR
Mittesuguline ja suguline paljunemine https://www.youtube.com/watch?v=g59s153t_6Q&t=342s

 

Oluline info, mida meelde jätta

• Paljunemine on elusorganismide jaoks ülioluline, kuna see tagab geneetilise mitmekesisuse ja liigile omaste tunnuste edasikandumise põlvkondade vahel. 
• Paljunemise viisid võivad erineda olenevalt organismi tüübist ja liigist.
• Peamiselt võib organismide paljunemist jagada kaheks peamiseks tüübiks – suguline ja mittesuguline ehk vegetatiivne paljunemine. 
• Suguline paljunemine hõlmab viljastumist ehk erinevate sugurakkude ühinemist.  Need sugurakud sisaldavad poolt vanemate geneetilistest omadustest. 
• Viljastumise tulemusel moodustub viljastatud munarakk ehk sügoot, mis areneb edasi embrüoks, mis kasvab ja moodustab uue organismi. 
• Suguline paljunemine on levinud paljude taimede ja loomade hulgas, sealhulgas inimeste puhul.
• Mittesuguline ehk vegetatiivne paljunemine võimaldab organismidel paljuneda ilma sugurakkude moodustamiseta. 
• Vegetatiivsel paljunemisel moodustavad uued isendid vanemaorganismi osadest, nagu võsundid, risoomid, mugulad, varred või lehed.
• Vanemaorganismi osade tükeldamisel ja neist uute isendite kasvatamisel säilib geneetiline identiteet uutes isendites. 
• Vegetatiivne paljunemine on tavaline taimede, näiteks paljude puude, põõsaste, rooside ja kartulite puhul.
• Mõnel organismil võib olla ka kombineeritud paljunemine, kus nad kasutavad nii sugulist kui ka vegetatiivset paljunemist sõltuvalt keskkonnatingimustest ja võimalustest
• Partenogees (neitsisigimine) on paljunemisviis, kus uued organismid arenevad  emase sugurakkudest (munarakkudest) ilma eelneva viljastumiseta isase sugurakkudega (spermidega). See tähendab, et isase ja emase suguraku ühinemist ei toimu ning areneb ainult emase geneetilise päritoluga järglane. 
• Partenogenees võib esineda erinevate organismide hulgas, näiteks putukad (nt mesilased), roomajad, kalad ja isegi mõned taimed. 
• Paljunemine on tihedalt seotud organismide elutsükliga. Igal organismiliigil on spetsiifiline paljunemise viis ja strateegia, mis aitab tagada nende järglaste ellujäämise ja eduka kohastumise nende elukeskkonnas.
• Paljunemine on looduses väga oluline protsess, mis tagab liikide jätkusuutlikkuse ja mitmekesisuse.