1. Keskkond mõjutab organisme

Ökoloogia uurib organisme ja nende suhteid keskkonnaga

Ökoloogia on suhteliselt noor teadusharu, mille areng lähtus nn kollektiivsest unustusest, mille puhul linnastunud inimesed ei elanud kooskõlas loodusega ja pidid teaduslike meetoditega uurima looduses toimuvaid seaduspärasusi.

Ökoloogia uurib aineringeid, organismidevahelisi suhteid ning eluta keskkonna mõju elusolenditele. Ökoloogia peamine eesmärk on välja uurida, miks populatsioonide arvukus muutub ja millised on nende muutuste tagajärjed. Ökoloogia uurib ka seda, kuidas aineringete muutused mõjutavad organisme. 

Keskkonnategurid ehk ökoloogilised tegurid on keskkonna ained ning energia- ja infovood, mis mõjutavad biosüsteeme.

Ökoloogia uurimisobjektid: liigid, populatsioonid, kooslused, ökosüsteemid, bioomid ja kogu maailma elusolendid.
 

Ökoloogia uurimisvaldkonnad

• Autökoloogia  tegeleb organismide keskkonnanõudluste ja keskkonnasuhete uurimise ja kirjeldamisega.
• Demökoloogia ehk populatsiooniökoloogia uurib organismide populatsioone. 
• Sünökoloogia tegeleb liikidevaheliste suhetega ökosüsteemides, organismide kooslustega (ehk biotsönoosidega). 
• Ökofüsioloogia uurib organismide (või üldisemalt biosüsteemide) talitlust seoses keskkonnatingimustega. 
• Taimeökoloogia (ehk geobotaanika) uurib taimekoosluste ja taimeliikide seoseid  keskkonnaga.
• Loomaökoloogia ehk zooökoloogia uurib loomade (üksikisendite ja populatsioonide)  vastastikuseid suhteid ja keskkonnaseoseid. 
• Rakendusökoloogia tegeleb ökosüsteemide majandamisel ja ökotehnoloogias esilekerkivate teaduslike probleemidega.
• Makroökoloogia  tegeleb suureskaalaliste ökoloogiliste protsesside uurimisega. 

Ökoloogia põhimõisted

• Ökosüsteem on isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. Ökosüsteem koosneb elus ja eluta komponendist.
• Ökoloogiline nišš on roll ja ruum, mida organism täidab ökosüsteemis. Igal liigil on oma unikaalne nišš.
• Elurikkus ehk biodiversiteet ehk bioloogiline mitmekesisus  on mingi ökosüsteemi taksonoomiliste üksuste mitmekesisus, see hõlmab geneetilist, liigilist ja ökosüsteemide mitmekesisust, kuigi enamasti peetakse silmas liikide mitmekesisust.
• Keskkonnategur või ökoloogiline tegur (ka keskkonnafaktor) on sellised aine, energia või informatsiooni vood, mis mõjutavad biosüsteeme. 
• Kooslus ehk biotsönoos tähistab samal geograafilisel alal elavaid eri liikide populatsioone, see on ökoloogiline süsteem, mis koosneb rohkem kui ühest liigist. 
• Bioomid on kliimavöötmete ökosüsteemide kogumid maakeral. Maismaa bioomideks on rohumaad, tundrad, kõrbed, troopilised vihmametsad ning parasvöötme okas- ja lehtmetsad. Veebioomid jagunevad magevee- ja merebioomideks. 
• Biosfäär on globaalne kõigi ökosüsteemide kogum. Biosfääri saab kutsuda ka elu tsooniks planeedil Maa, biosfäär on isereguleeruv ja suletud süsteem, kui välja arvata päikese ja kosmiline kiirgus ning Maa sisesoojus.

Täiendav info ja harjutusülesanded

Ökoloogilised tegurid (abiootilised ja biootilised) https://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/3623

Vaata videot

Sissejuhatus ökoloogiasse https://www.youtube.com/watch?v=OfV3VNgjpvw&list=PLbjyLFA2XFZyvLJTz-oWEUURQtwnf32eP