Inimest kui hulkrakset organismi iseloomustab keerukas süsteemne ehitus, mis töötab kui tervik.
Inimese elundkonnad tagavad kõik eluks vajalikud funktsioonid
Aine- ja energiavahetus: 1. toitumine (seedeelundkond) – toiduainete lagundamine toitaineteks ja imendamine vereringesse; |
|
2. hingamine (hingamiselundkond, kopsud, rakuhingamine): 2.1. sissehingamine; 2.2. gaasivahetus kopsudes difusiooni teel (hapnik alveoolidest kapillaaridesse); 2.3. transport veres kudedesse ja rakkudesse; 2.4. rakuhingamine mitokondrites ja energia salvestamine; 2.5. gaasivahetus kudedes (süsihappegaas rakkudest verre, sealt kopsudesse ja väljumine organismist; |
|
3. eritamine (erituselundkond, neerud, kopsud, nahk): ainevahetuse läbinud ja tekkinud jääkainete väljutamine neerude, naha ja kopsude kaudu. |
|
Vereringeelundkond: vere- ja lümfiringe (ainete ja gaaside transport veres, immuunsus) Suur ehk kehavereringe: südame vasak vatsake – aort – arterid – arterioolid – kudede kapillaarid – veenulid – veenid – südame parem koda. Väike ehk kopsuvereringe: südame parem vatsake – kopsuarter (hapnikuvaene venoosne veri) – kopsud (gaasivahetus) – kopsuarter (hapnikurikas arteriaalne veri) – südame vasak koda |
|
Paljunemine ja kasvamine: sigimiselundkond, suguhormoonid, ontogenees (embrüogenees ja postembrüo- genees Naissuguelundid – munasarjad ehk ovaariumid, munarakud ehk ovotsüüdid, östrogeenid, gestageenid Meessuguelundid – seemnesarjad ehk munandid ehk testised, spermid ehk seemnerakud, testosteroonid |
|
Reageerimine sise- ja väliskeskkonnale: 1. närvisüsteem – kesknärvisüsteem ja piirdenärvisüsteem |
|
1.1. meeleelundid: nägemis-, kuulmis-, tasakaalu-, kompimis-, maitsmis- ja haistmismeel | |
2. sisenõrenäärmed ehk endokriinnäärmed: juhaseta näärmed, mis nõristavad hormoone otse verre | |
Katteelundkond: nahk ja nahatekised (juuksed, ripsmed, kulmud, küüned, kehakarvad) – katavad, kaitsevad ja eraldavad organismi väliskeskkonnast |
|
Tugielundkond: skelett – kolju, selgroog, ülavöötme luud (rangluud ja abaluud), õlavarreluu, küünar- ja kodarluu, randmeluud, kämblaluud, sõrmeluud; alavöötmeluud (vaagnaluud ja ristluu), reieluu, sääre- ja pindluu, kannaluu, pöialuud, varbaluud |
|
Liikumiselundkond: skeletilihased ehk vöötlihased; südamelihased, silelihased (siseelundite lihased), miimilised lihased (näolihased) |
Täiendav info ja harjutusülesanded
Inimene kui tervik https://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/5462
Vaata videoid
Neerude füsioloogia https://www.youtube.com/watch?v=mcQQGGShmLs&list=PLt-HNFhslOsazn4hiVZTct6Ov3-RJY-8d
Vereringeelundkonna füsioloogia https://www.youtube.com/watch?v=-4kGMI-qQ3I&list=PLSQl0a2vh4HCAXMlb3xNdpGU3UvtcPD93
Endokriinsüsteemi ülevaade https://www.youtube.com/watch?v=f_Z1zsR9lFM
Lihaskond https://www.youtube.com/watch?v=vXb0ZvkFkS8
Hingamiselundkond https://www.youtube.com/watch?v=SPGRkexI_cs
Lümfisüsteem https://www.youtube.com/watch?v=_GinTV94hUk
Seedesüsteem https://www.youtube.com/watch?v=OzLoUCCASwM
Tugisüsteem https://www.youtube.com/watch?v=-lrKDRAbP38&list=PLbKSbFnKYVY3B121ODcGlJTrgrTaReq_r