Erinevad autentimisviisid

Sissejuhatus

Veiko HaniTere, mina olen Veiko Hani. Ma väidan siin, et mina olen mina. Tore! Kui Sa mind ei tunne, siis kuidas Sina saaksid olla kindel, et mina olen mina? Tõenäoliselt saaksid Sa minu nime guugeldada ja tutvuda minu digitaalse identiteediga. Kas see on piisav, et identifitseerida minu isik?

Millal Sa viimati puutusid kokku autentimisega – olukorraga, kus Sul oli vaja tõestada, et Sina oled Sina? Näitasid politseinikule või pangatellerile oma ID-kaarti? Logisid sisse mõnda veebikeskkonda? Tundub, et autentimine on üsna igapäevane tegevus ja seda võib teha mitmel erineval viisil.

Oma pereliikmed ja sõbrad tunneme üldjuhul ära visuaalse vaatluse teel. Uute inimestega tutvumisel ütleme oma nime ja millega tegeleme. Paraku ei taha näiteks politseinikud, panga- ja meditsiinitöötajad piirduda Sinu poolt öeldud nimega, vaid nõuavad isikut tõendava dokumendi esitamist.

Eriti huvitavaks läheb olukord internetis, sest seal saab erinevatesse keskkondadesse kasutajaks registreeruda ilma oma pärisnime sisestamata. 

Samas mõnes veebikeskkonnas nõutakse sisselogimist ID-kaardi või Mobiil ID-ga või pangalingi kaudu.

Viimasel ajal on üha rohkem hakatud rääkima, et paroolid ei ole enam turvalised ja kasutage kaheastmelist autentimisest. Kas ja kus peaks seda kasutama?

Mis on autentimine? Kuidas see töötab? Miks kasutatakse erinevates olukordades erinevaid autentimisviise ja miks peab ennast üldse autentima? Milline on turvaline viis ennast autentida? Need on küsimused, millele leiame siin õpiobjektis vastused.