AMR-RITA

ENG EST

Uuringu tellis ja uuringut rahastab Eesti Teadusagentuur Euroopa Regionaalarengu Fondist toetatava programmi „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine“ (RITA) tegevuse 1 „Strateegilise TA tegevuse toetamine“ kaudu. Uuring valmib hiljemalt 1. juulil 2022 Keskkonnaministeeriumi, Maaeluministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi eesmärkide elluviimiseks.

 

TÖÖPAKETTIDE EEST VASTUTAVAD: 

 

tüti

Tanel Tenson, tanel.tenson@ut.ee
Veljo Kisand veljo.kisand@ut.ee
bsmi
Irja Lutsar, irja.lutsar@ut.ee
ki
Koit Herodes, koit.herodes@ut.ee
tümri
Maido Remm, maido.remm@ut.ee

emy 

Piret Kalmus, piret.kalmus@emu.ee
 
Epp Moks, epp.moks@vetlab.ee   

 

 

 

 

kuri    

Riik soovib leida võimalusi antibiootikumiravile allumatute mikroobide ohjeldamiseks 

 

 

Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli teadlased uurivad koostöös Veterinaar- ja Toidulaboratooriumiga kolme aasta jooksul võimalusi, mis aitaks tõkestada antibiootikumiravile allumatute mikroobide levikut ning teket. Tegemist on Eesti Teadusagentuuri RITA programmist rahastatud uuringuga „Mikroobide resistentsuse ohjamise ja vähendamise võimalused“, mille tulemusi plaanivad probleemi lahendamiseks kasutada Maaeluministeerium, Keskkonnaministeerium ning Sotsiaalministeerium.

Mikroobide resistentsus on mikroorganismide võime antibiootikumide toimele vastu panna. Sellise vastupanuvõime kujunemisele aitavad kaasa näiteks  keskkonda sattunud ravimijäägid. Nii Euroopas kui mujal maailmas on tegemist olulise ühiskondliku probleemiga, mis hõlmab nii inimmeditsiini, veterinaarmeditsiini, loomakasvatust, põllumajandust, keskkonda kui kaubandust. 

“Tegemist on probleemiga, mida saab lahendada vaid koostöös. Eestis pole teemaga nii ulatuslikult varem tegeletud. Praegu on Eesti kohta käivad valdkondadeüleselt võrreldavad andmed mikroobide resistentsuse kohta kas päris puudu või väga napid. Uuringu tulemusel saab Eesti tervikliku teadusliku vaate antibiootikumiresistentsete mikroobide kasvu mõjutavatest teguritest, levikuteedest ning olemasolevate teadmiste kitsaskohtadest. Samuti saab riik teaduslikud, Eesti tingimustesse sobivad soovitused selliste mikroobide leviku piiramiseks,” selgitas Maaeluministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai.

Eesti ravimiskasutus loomakasvatuses torkab Euroopas silma

Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professori ja uuringukonsortsiumi juhi Tanel Tensoni sõnul on Eestis õnneks antibiootikumide kasutamine tervikuna olnud suhteliselt vaoshoitud. Seetõttu on ka mikroobide resistentsustasemed üldiselt madalad. Samas on meil ka mõned valupunktid. “Näiteks mõne inimesemeditsiinis kriitilise antibiootikumi kasutustasemed loomakasvatuses on meil Euroopa üks kõrgeimad. Siin peame selgitama, miks on selline kasutus tekkinud ja kuidas saaks seda alandada,” rääkis Tenson. “Samuti võib nii inimeste kui kaupade rahvuvahelise liikumise tõttu jõuda meile teistes riikides levinud probleemseid mikroobe. Selle vältimiseks on oluline uurida, kas tuleks parandada olemasolevaid järelvalvesüsteeme,” tõi Tenson mõne näite antibiootikumiresistentsust mõjutavast suurest võrgustikust, mida teadlased asuvad lahti harutama.

Uuring algas tänavu juulis ning tulemusi on oodata kolme aasta pärast. Uuringu eelarve on 947 370 eurot, mis tuleb RITA programmi kaudu Euroopa Regionaalarengufondi ja Eesti riigi eelarvest. RITA programmi eesmärk on aidata kujuneda riigil rakendusuuringute targaks tellijaks ning uuringutulemuste kasutajaks.


Lisainfo: 

Liina Eek, RITA programmi juht, Eesti Teadusagentuur,

731 7383, liina.eek@etag.ee

Tanel Tenson, uuringukonsortsiumi juht, Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professor,

737 4844, tanel.tenson@ut.ee

Toomas Kevvai, Maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler,

6256105, toomas.kevvai@agri.ee