Tõhusa tagasiside tunnused
Tõhus tagasiside on seotud hindamise põhiküsimustega:
- kuhu minna – mis on õppe eesmärk, mida tahetakse saavutada
- kus ma olen – milline on õppija hetkeseis, mida ta juba teab, aru saab, rakendada oskab, millised on väärarusaamad
- mida teha, et eesmärki saavutada
Eesmärkide ühine kokkuleppimine, õppijatega jagamine ja hetkeseisu kaardistamine (pidev info kogumine eel- ja protsessihindamiste käigus) toetab õppimist vaid siis, kui õpetaja (ja ka õppija ise) oskab saadud info põhjal kavandada edasisi samme.
Kui tagasiside ei anna viiteid selle kohta, mida edasi teha (kus ja kuidas saadud infot kasutada), siis õppijad sageli ignoreerivad seda, mõistavad seda valesti või pole võimelised tagasiside alusel tegutsema. Neil on vaja teada, kuhu suunata oma tähelepanu ja jõupingutused. John Hattie
Tõhus tagasiside on
- seotud seatud eesmärkidega
- keskendub tugevatele külgedele
- õigeaegne (mõnede eesmärkide puhul ka võimalikult kiire)
- personaalne
- fokusseeritud (parajalt detailne)
- kirjeldav
- mõistetav (arusaadav)
- suunatud tööle/sooritusele mitte isiksusele
Kui tagasiside kõigile neile tunnustele vastab, on see motiveeriv, õppimist toetav.
Kui küsida õpilastelt, millist tagasisidet nad väärtustavad, siis tuuakse enamasti esimeste tunnuste hulgas välja see, et tagasiside peaks olema aus ja objektiivne. Õpilased tajuvad objektiivsena tagasisidet, mis on ühelt poolt seotud seatud eesmärkidega (muidugi eeldusel, et õppijad neid eesmärke teavad, mõistavad, väärtustavad ning ideaaljuhul nende seadmises ka osalenud on) ning teiselt poolt personaalsed, seotud just konkreetse õppija eripära ja arenguga.
Mõtlemisülesanne
Mida kõik need tunnused reaalsuses tähendavad?
Milline tõhus tagasiside välja näeb?
Milline on tagasiside, mis pole nii tõhus?
Arutage selle küsimuse üle kaaslasega ning tooge konkreetseid näiteid tagasiside kohta, mis on tõhus (vastab võimalikult paljudele loendis toodud tunnustele) ning mis ei ole nii tõhus.
On väga palju oskusi, mille treenimisel on oluline võimalikult kohene ja konkreetne tagasiside. Kust leiaks aga õpetaja aega, et igaühele pidevalt tagasisidet anda? Osa tagasiside andmisest saab edukalt delegeerida kaaslastele. Kas aga õpilased, kes sama oskust alles harjutavad, oskavad kaaslasi alati objektiivselt hinnata?
Üks variant on anda õpilastele võtmed õigete vastustega, näiteks korrutustabel või ebareeglipäraste verbide leht. On ka võimalik, et harjutajaga on paaris kaks “kontrollijat” – üks ei kasuta abivahendeid (ja harjutab nii ka ise), teine aga kontrollib omakorda kontrolli õigsust.
Väga tõhus viis kohese tagasiside võimaldamiseks on IKT vahendite kaasamine. Nii noodist laulmise, grammatika kui ka matemaatika harjutamisel saab luua õpiprogramme, mis annavad igale õppijale rohket ja individuaalset tagasisidet. Selle tagasiside tõhusus on ka teadusuuringutega tõestatud. Inglise keele valdajad võivad selle kohta vaadata järgmist videot matemaatikaõppest:
Mõtlemisülesanne
Tagasiside peab olema seotud seatud õppe-eesmärkidega.
Kas see tähendab, et. . .
Kui aga teemasse põhjalikumalt süüvida, ilmneb, et sellele küsimusele pole üht ja ainuõiget vastust.
Kindlasti peab tagasiside olema eesmärgipärane – selle kohta, mida kavataseti õppida, tuleb anda ka tagasisidet. Ent mitte ainult – kui õpetaja nt vaatluse või vestluse käigus saab andmeid oluliste lünkade või väärteadmiste kohta või nt puudulike teadmiste kohta elementaarse ohutuse osas, tuleb tal kohe õppetegevus ümber kavandada ja selle kohta õpilastele ka tagasisidet anda.
Õpilastele või õpilaste gruppidele tagasisidet andes tasub välja tuua nii neid töö tugevusi, mis demonstreerivad kokkulepitud õppe-eesmärkide saavutatust või nende poole liikumist, kui ka muid tunnustust väärivaid aspekte.
Näiteks kui tööülesandeks oli leida võimalikult palju sõnaga “kapp” riimuvaid sõnu, võib tunnustada leitud sõnade hulka, originaalsust (kui õppija leiab sõna, mida keegi teine ei paku), aga ka ilusat käekirja või sõnade hästi arusaadavat ettelugemist.
Ehkki tööd analüüsides märkab õpetaja ka neid vigu ja vajakajäämisi, mis eesmärkidega ei seostu, ei ole õige nende kohta negatiivset tagasisidet anda. Eriti ohtlik on, kui toote välja vigu ja vajakajäämisi aspektides, mis pole seekord õppe eesmärgiks seatud.
Näiteks kui tööülesandeks oli leida võimalikult palju sõnaga “kapp” riimuvaid sõnu, ei tohiks tuua välja vigu sõnade õigekirjas või anda soovitusi käekirja parandamiseks.
