Protsessihindamine

Protsessihindamine on oluline osa õppetööst ja põhineb eeldusel, et hindamine ja õppimine on omavahel tihedalt seotud. Protsessihindamise eesmärk on koguda pidevalt infot õpilase õppimise edenemise kohta. Saadud info aitab õpetajal järgnevat õppetööd paremini planeerida ja õpilasi paremini juhendada.

Vestlused kui võimalus protsessihindamiseks

Õpilaste teadmiste, sh väärteadmiste ja -arusaamade kohta info saamise allikaks on õpilaste omavahelised ja õpetajaga peetud vestlused. Selleks on vaja õpilastele pakkuda võimalusi jagada teistega oma arvamusi ja vaatlustulemusi.

Õpetaja ülesanne on

  • innustada vestlust ja rõhutada, et ei ole valesid ega õigeid vastuseid. Ainult sel juhul, kui õpilased tunnevad ennast oma mõtete väljendamisel turvaliselt, näiteks ei karda eksida või naerualuseks saada, hakkavad nad vestlustes aktiivselt osalema ja oma mõtteid, arvamusi ja tähelepanekuid teistega jagama.
  • aktsepteerida kõiki vastuseid ja mitte naeruvääristada või sildistada naiivseid või väärarusaamu. Õpilastele võib julgust anda ka teadmine, et kõik õpilased saavad oma arvamust avaldada, et enne kogu klassi ees rääkimist on õpilane saanud arutada oma mõtteid paarilisega ning ka eelnevad positiivsed vestluse kogemused.
  • hinnata õpilaste teadmisi ja suhtumist õpitusse. Seepärast on hindamisel tihti õpilaste suuline selgitus olulisema väärtusega kui eelnevalt sooritatud katse või kirja pandud katse tulemus. Ka õpilaste poolt tunnis esitatud küsimused on väärtuslik infoallikas.[/accordion]

Näide I kooliastme loodusõpetusest, Ilma teema

Näiteks ilma teema ühes tunnis uuritakse seda, millised materjalid lasevad vett läbi ja millised mitte.

Eesmärgiks on sobiva riietuse valimine vihmase ilma jaoks.

Kõigepealt saavad õpilased paarides uurida nelja erineva materjali näidist ja seejärel palutakse neil teha ennustus ning järjestada materjalid vee läbilaskvuse järgi. Ennustuse tegemisel saavad õpilased toetuda nii eelteadmistele kui ka oma igapäevaelus saadud kogemustele. Õpilased saavad oma mõtteid paarilisega arutada ja ennustused töölehtedele kirja panna.

Seejärel on õpilastel võimalus läbi viia katsed, et kontrollida, kuidas materjalid vett läbi lasevad. Õpilased saavad nüüd ise kontrollida, kas nende ennustused olid täpsed, ning otsida põhjuseid, kui see nii ei olnud. Tulemused võivad ka eri gruppidel tulla erinevad, sõltuvalt sellest, kuidas katse läbi viidi, mis annab hea võimaluse pöörata tähelepanu katse läbiviimise tingimustele.

Järgneb arutelu vihmaseks ilmaks sobivaima riietuse valimiseks – ka siin võivad õpilaste vastused erineda, sõltuvalt eelistustest. Näiteks suvel saab puuvillane riie küll ruttu märjaks, kuid kuivab kiiresti ära, villane riie imab vee sisse ning muutub raskeks jne. Riiete valiku põhjendamisel on oluline suunata õpilasi kasutama omandatud teadmisi.

Kõik eespool kirjeldatud õpetamise meetodid võimaldavad valida ka sobivad hindamise viisid ja allikad. 

  • Ennustuste tegemine aitab hinnata nii paarilisega arutamise oskust, kui ka ennustuse tegemisel eelteadmiste kasutamist ning ennustuse kirjapanemist töölehele.
  • Katsete läbiviimine annab võimaluse hinnata katse planeerimise, läbiviimise ning katsetulemuste põhjal järelduste tegemise ja põhjendamise ning tulemuste kirjapanemise oskusi.
  • Katsele järgev arutelu annab võimaluse hinnata riietuse valimise põhjendamisel õpitu kasutamist.

See tund annab võimaluse nii suulise-, kui kirjaliku vastuse hindamiseks nii paaris kui individuaalselt; uurimuse planeerimise, läbiviimise ja järelduste tegemise; valikute tegemise ja põhjendamise oskust ning loomulikult ka õpitud teadmiste hindamist.

Milliste aspektide kohta on oluline tagasisidet koguda?

Teadmised ei ole ainus aspekt, mille kohta on vajalik infot koguda. Teadmistele lisaks on oluline koguda tagasisidet ka selle kohta

  • kuidas õpilased on õpitust aru saanud
  • mida nad ise oma tööst arvavad
  • millised õppijad nad on ehk milliseid õppimise viise eelistavad
  • kuidas õpilased rakendavad omandatud teadmisi ja oskusi ülesannete või praktiliste tööde tegemisel
  • milliseid küsimusi õpilased esitavad või milliseid vastuseid teiste küsimustele annavad
  • kuidas õpilased oma vastuseid põhjendavad
  • milline on õpilaste aktiivsus tunnis, sh klassi tegevustes ja grupis töötades.