Kas numbriline või sõnaline?

Numbrite küsimus koolis on käesoleval ajal põletavaks päevaküsimuseks tõusnud. Nende kõrvaleheitmine on peaaegu nagu pedagoogilise uuenduse sümboliks saanud, sedavõrd populaarne ja üldine on see nõue. Peeter Põld

See tsitaat kõlab vägagi tänapäevaselt, aga on ligi sada aastat vana, aastast 1918.

Siiski on ka tänases koolis numbrite küsimus aktuaalne. Numbriliste hinnete kasutamine või kõrvalejätmine tekitab kirgi nii õpetajate, õpilaste kui ka lapsevanemate seas.

  Mõtlemisülesanne

Mis juhtuks siis, kui numbrilised hinded meie koolist kaoksid?

• Milliseid võimalikke ohte selles näete?
• Milliseid võimalikke eeliseid selles näete?

Kes tunneksid numbrilistest hinnetest kõige enam puudust ja miks?

Õppimist toetava hindamise kasutamine ei välista numbrilisi (tähelisi, protsentides väljendatud vms) hindeid. Kui kool on otsustanud neid kasutada, tuleks siiski jälgida, et nende kasutamisega mitte liialdada.

Tähele tasub panna ka seda, et õppimist toetava hindamise mõju-uuringutes kinnitust on leidnud arusaam, et väline (hinnete, tasude ja sanktsioonidega) motiveerimine ei aita kaasa kõigi õpilaste õppimisele ja arengule.

Hinded suunavad paljude õppijate motivatsiooni pigem negatiivse tulemuse vältimisele (halva hinde saamine, valesti vastamine) kui hea tulemuse saavutamisele (millega kaasneks risk teha vigu) (vt Butler 1988, Elliot, Murayama 2008, Pulfrey jt 2011).

Tõhusale tagasisidele on omased rida tunnuseid, mida järgnevalt ka kirjeldatakse.

Kui valida, millist tagasisidet kasutada, tasuks võrrelda, kas ja kuivõrd erinev tagasiside vastab erinevatele tunnustele. Selle üle mõtlemisel on abi alltoodud tabelist:

Tagasiside allikas	Tagasiside tunnus	sõnaline suuline	sõnaline kirjalik	numbriline + kommentaar	ainult number, täht vms	õige/vale, õigete vastuste %
Õpetaja poolt antav tagasiside	seos õppe eesmärkidega	+++	++	+	+/-	+/-
	töö/ soorituse tugevustele keskendumine	+++	++	+	–	–
	kiirus	++	–	–	+	++
	personaalsus	+++	+++	++	–	–
	fokuseeritus	+++	+++	++	–	–
	kirjeldavus	+++	+++	++	–	–
	mõistetavus	+++	++	+	–	+/-
	õppija individuaalsuse  ja arengu arvestamine	+++	++	+	+	–
	suunatud tööle/ sooritusele,   mitte isiksusele	++	+	+/-	+/-	+/-
IKT vahendite abil saadav tagasiside	seos õppe eesmärkidega	+	+	+	+	+
	töö/ soorituse tugevustele keskendumine	–	–	–	–	–
	kiirus	+++	+++	+++	+++	+++
	personaalsus	–	–	–	–	–
	fokuseeritus	+	+	+	+	+
	kirjeldavus	–	–	–	–	–
	mõistetavus	++	+	+	+	+
	õppija individuaalsuse  ja arengu arvestamine	+/-	+/-	+/-	+/-	+/-
	suunatud tööle/ sooritusele,   mitte isiksusele	+	+	–	–	+
Kaaslastelt saadav tagasiside	seos õppe eesmärkidega	++	+	–	–	+
	töö/ soorituse tugevustele keskendumine	+++	++	–	–	–
	kiirus	+++	+	+	++	++
	personaalsus	+++	+/-	–	–	–
	fokuseeritus	++	+	+	–	–
	kirjeldavus	++	+	+	–	–
	mõistetavus	+++	+/-	–	–	+
	õppija individuaalsuse  ja arengu arvestamine	+++	++	–	–	–
	suunatud tööle/ sooritusele,   mitte isiksusele	+++	++	–	–	–

 

Tabelist on välja jäänud enesehindamine – enesele numbri (hinde) panemist (välja arvatud mõttemänguna – mis hinde endale ise paneksid) – pole mõtet kasutada, sest selline hindamine võib tulemusele orienteeritud õppijaid (keda meie koolis täna kahjuks üsna palju leidub) õhutada ka ebaaususele. Sama lugu on ka kaaslaste numbrilise hindamisega – seda pole soovitatav kasutada.

Küll aga on objektiivne ning hea tagasiside tunnustele vastav enese- ja kaaslase analüüs, eriti kui varasemalt on ühiselt kokku lepitud õppe eesmärgid ja edukriteeriumid.