Enesehindamise küsimustik

Tegemist on valikvastustega testiga. Seega tasub tagasisidesse suhtuda mõistliku ettevaatusega. Sageli on tegemist binaarsete "ei" või "jah" vastustega. Ükski küsimus pole aga konkreetne faktiküsimus, millele on olemas ainuõige ja absoluutselt vale vastus. Ehkki testi tagasisides näete osasid vastuseid roheliste ja teisi punastena, pole ükski vastus otseselt ja üheselt "vale".
Pigem näitavad "punased" vastused võimalikke arengukohti õppimist toetava hindamise kontekstis.

Täitmise aeg: 10 - 15 min

Järgnevat enesehindamise küsimustikku palume täita kaks korda.

Kursuse algul aitavad küsimused teil välja selgitada oma lähtepositsiooni.

Vastuste põhjal saate automaatset tagasisidet, mis aitab teil kursuse läbimiseks oma eesmärke seada – määratleda, milliste plokkide materjalidega olete juba eelnevalt hästi kursis ning milliste plokkide, teemade ja küsimustega on vaja rohkem tööd teha.

NB! Küsimustiku täitmine on anonüümne, mitte keegi Teie vastuseid ei näe (kui Te neid ise nt oma õpipartneri(te)ga või kursuse autoritega jagada ei soovi), nii et vastake julgelt ja ausalt!

Salvestage oma vastused (või printige välja) ja hoidke alles, et saaksite neid võrrelda kursuse lõpul antud vastustega!

Kuna küsimustik on alles arendusfaasis, jagage julgelt oma arvamus, saates oma kommentaarid, parandusideed jms aadressile maria.jurimae@ut.ee

Kursuse lõpul saate enesehindamise küsimustiku abil tagasisidet selle kohta, mida olete kursusel õppinud.

Head vastamist!

Soov head hinnet saada või hirm halva hinde ees on paljude õpilaste peamiseks motivaatoriks.

jah

ei tea

Õppida saab ka ilma hindamiseta.

jah

ei tea

Kujundav hindamine tähendab eelkõige pika ja põhjaliku kirjaliku tagasiside andmist.

jah

ei tea

Kujundaval hindamisel tuleb kindlasti kasutada detailseid hindamismudeleid.

jah

ei tea

Kasutasin hindamiseks kõige rohkem ... (vali peamised meetodid, mida kasutasid eelmisel poolaastal)

… valikvastustega teste

… hindelisi tunnikontrolle

… kontrolltöid

… praktilisi töid

… faktiteadmiste kontrolle, lugemiskontrolle

… vaatlust

… arutelu ja vestlust

… grupitööd

… õpipäevikut, blogi või õpimappi

… loovtöid

. . . klassi ees hinde peale vastamist

... enesekontrolli küsimustikke

Minu peamine eesmärk õpetades oli materjaliga edasi minna.

jah

mõnikord

Tutvustasin õpilastele tunni teemat ja õppeülesannet.

jah

aeg-ajalt

Õppe kavandamiseks, läbiviimiseks ja hindamiseks kogusin infot järgmiselt:

Kogusin infot selle kohta, mida õpilased pärast millegi õppimist teavad, oskavad.

Õpilased esitasid õppe käigus üksteisele küsimusi.

Õpilased märkisid ise üles, mida nad pärast millegi õppimist teavad, oskavad.

Kogusin infot õpilaste huvide, eelduste, eelistuste kohta.

Jäädvustasin, salvestasin, panin kirja selle, mida õpilased enne millegi õppimist teavad, oskavad.

Õpilased märkisid ise üles, mida nad enne millegi õppimist teavad, oskavad.

Analüüsisin õppeprotsessi käigus õpilaste töid ja sooritusi.

Õpilased esitasid õppeprotsessi käigus mulle küsimusi.

Kasutasin järgmisi viise tagasiside andmiseks:

Õpilased said tagasisidet ainult minult.

Õpilased said tagasisidet nii minult kui kaaslastelt.

Õpilased hindasid ennast ka ise (eneseanalüüsi teel).

Õpilased hindasid ennast IKT vahendite, mudelite vms abivahendite toel.

Tagasiside oli numbriline (hinne).

Tagasiside oli sõnaline.

Tagasiside oli nii numbriline kui ka sõnaline

Tõin välja parimad.

Tõin välja halvimad.

Tagasiside andis konkreetseid juhiseid selleks, et õpilased saaksid oma töid/ sooritusi paremaks muutma.

Kui andsin sõnalist tagasisidet, oli see kõige sagedamini ...

... kiitus

... laitus

... nõuanne

... töö / soorituse kirjeldus

... tugevuste ja arengukohtade väljatoomine

Hindamine tähendab (koolikontekstis) eelkõige hinnete panemist.

jah

ei tea

Minu õpilased saavad hindeid . . .

. . . võimalikult tihti . see aitab neid motiveerida ja tööle panna.

. . . vähemalt nii sageli, kui koondhinde kokkusaamiseks vaja (st vähemalt 3 x perioodi jooksul).

. . . ńumbrilisi hindeid ma õpilastele ei pane, küll aga annan neile tagasisidet.

Kohandasin või seadsin eesmärke ka lähtudes oma õpilaste tasemest, huvidest ja eeldustest.

jah

mõnikord

Kaasasin õpilased eesmärgistamisse.

jah

mõnikord

Minu õpilased said aru, milline on õppe siht (mis suunas nad peaksid liikuma) ja eesmärgid (kuhu nad peaksid lõpuks välja jõudma).

jah

mõnikord

Õpilased teadsid, millised eesmärgid on kõige tähtsamad.

jah

mõnikord

Arutasin edu kriteeriumid ehk hea töö/ soorituse olulised tunnused õpilastega läbi.

jah

Õpilased teadsid edukriteeriume enne õppeülesande alustamist.

jah

Õpilased kasutasid edu kriteeriume õppeülesande tegemisel.

jah

Edu kriteeriumid kajastasid kõige olulisemaid õppe-eesmärke.

jah

ei oska öelda

Kogutud info põhjal ...

... tegin õppeprotsessis vajaduse korral muudatusi.

... tegid õpilased ise õppeprotsessis muudatusi.