Eel- ja järelhindamine

On võimatu hinnata õppe tulemuslikkust, testides õpilasi vaid programmi lõpul. Kui pole infot selle kohta, mis tasemelt õppijad alustasid, ei ole võimalik ka määratleda muudatuste ulatust. Mõnel juhul on võimalik, et õppijad olid juba enne õppe alustamist saavutanud suurema osa taotletavatest õpitulemustest. Teisel juhul jälle võisid eelteadmised ja oskused olla minimaalsed ja tehtud edasimineku saab kanda just õppeprotsessi arvele. Ralph Tyler

Info kogumine erinevates õppeprotsessi etappides on vajalik

  • õppe planeerimiseks
  • õpilaste arengu hindamiseks

Järgnev videoesitlus on eel- ja järelhindamisest ning sisaldab näidet nende kasutamisest I kooliastme loodusopetuses (ilma teema).

Kolmandate osapoolte sisu nägemiseks palun nõustu küpsistega.

m6ttemull_v.jpg  Ülesanne 

Tooge konkreetne näide, kuidas olete eel- ja järelhindamist kasutanud mõne teema õpetamisel. Kui õpite koos paarilisega või rühmas, jagage näiteid kaaslastega. Milliseid eel- ja järelhindamise meetodeid kasutasite? Kas ja kuidas need sõltusid käsitletavast ainest, teemast ning kooliastmest?

Eelhindamine aitab aru saada, kui palju õpilased juba antud teema kohta teavad ning millest nad on huvitatud. Õpilaste eelteadmiste väljaselgitamine on oluline ka selleks, et teada saada, millised on nende väärteadmised ja -arusaamad antud teema kohta.

Järelhindamine on kooskõlas õppe eelhindamisega. Järelhindamist on vaja esiteks selleks, et jälgida, kui palju on õpilased ühe teema, õppemooduli vm õppeühiku jooksul õppinud ehk õpilaste edasimineku ja arengu hindamiseks õppeprotsessi jooksul.

Näiteks on võimalik alustada suuremat õppeteemat või -moodulit küsimusega, mida õpilased antud teema kohta teavad ja mida nad sooviksid selle kohta õppida. Teema või tsükli lõpus küsitakse neilt sama küsimus uuesti, mis annab õpetajale võimaluse hinnata, kui palju õpilased on õppetsükli jooksul õppinud. Õpilaste eelteadmiste väljaselgitamine on oluline ka selleks, et teada saada, millised on nende väärarusaamad antud teema kohta.

Esimeses kooliastmes käsitletakse pikemaajalise õppemoodulina näiteks teemat „Ilm“. Teema algab õpilaste eelteadmiste väljaselgitamisega ajurünnakuna, õpilastele antakse ülesanne kirjeldada selle päeva ilma ning koos arutatakse, mida selga panna. Selleks esitab õpetaja õpilastele küsimuse: „Milline on tänane ilm?“. Kõigepealt arutavad õpilased paarides, seejärel kirjutatakse tulemused paberile üles, nii on lihtne õpilaste vastuseid alles hoida. Järgmisena korraldatakse klassis arutelu, et aru saada, kuidas õpilased otsustavad, mida kooli selga panna. Vajaduse korral suunab õpetaja õpilasi mõtlema selle peale, miks nad otsustasid selga panna just need riided, mida nad kannavad. Ka selle arutelu vastused kirjutatakse tabelisse ja säilitatakse järelhindamiseks.

Ilm mõjutab meid, ka väikeseid lapsi, peaaegu iga päev. Esimese kooliastme õpilased, kes on vaadelnud loodust iseseisvalt, omavad juba arusaama ilmast. Õppemooduli eelne hindamine võimaldab teada saada, kuidas õpilased mõistavad ilma õppemooduli algul, millele pööravad ilmavaatlusel tähelepanu ning mille alusel teevad otsuseid. Samuti on vaja hinnata õpilaste küsimustele vastamise ja paaris töötamise oskust. „Ilma“ teema kokkuvõttena toimub õppemooduli järgne hindamine, kus lapsed peavad jälle kirjeldama antud päeva ilma, kasutades selleks juba kõiki õppemooduli jooksul õpitud teadmisi ja oskusi. Õpilaste eelhindamise ja järelhindamise tulemuste võrdlemine näitab, kui palju on õpilased antud teema kohta uusi teadmisi ja oskusi omandanud. Lisaks vaatlusoskuse hindamisele on oluline hinnata ka otsuste tegemise, küsimustele vastamise ja paaris töötamise oskust.

Accept Cookies