Erinevatest hindamismeetoditest
Õppimist toetava hindamise puhul kasutatakse hindamismeetodeid selleks, et hinnata õpilase õppimist. Oluline on just edasiminek ja areng, mitte tulemuse demonstreerimine kui selline. Tulemus võib olla üks indikaator edasiminekust ja arengust (eriti kui seda võrrelda algtaseme või eelmise tulemusega).
Kujundav hindamine on õppeprotsessi loomulik ja lahutamatu osa – ei saa tõhusalt õppida ega õpetada, kui õpilased ja õpetaja pidevalt arusaamist ei kontrolli.
Õppimist toetav hindamine on nii õpetaja kui ka õpilaste jaoks huvitav, sest selles kasutatakse kaasahaaravaid ja õppijate aktiivsust soosivaid meetodeid.
Õpetaja saab anda õpilastele aktiivse rolli nii enese- kui kaaslase hindamise näol. Õpetaja enda roll ei muutu seetõttu passiivsemaks, ent tema aktiivsus on teises kohas. Selle asemel, et kõike ära õpetada, loob ta lastele aktiivset tegutsemist ja uurimist võimaldava õppekeskkonna ning annab neile väljakutset pakkuvaid õppeülesandeid. Selle rolli edukaks täitmiseks peab ta ühtlasi olema edukas hindaja – õppijate taseme ja edasimineku pühendunud jälgija ja ülestähendaja, motiveerija ja innustaja.
Järgnevates videoesitlustes käsitleme õpitulemuste ja hindamismeetodite suhet ning vaatleme erinevaid hindamismeetodeid.
Mõtlemisülesanne
Milliseid õppevorme olete õppetöös kasutanud? Kas olete kasutanud traditsioonilisest erinevaid õppevorme (nt projektõpe, rühmatöö, klassiülene õpe, nooremate juhendamine jms) kasutades ka õpilasi hinnanud? Kui jah, siis milliseid õnnestumisi ja raskusi olete seejuures kogenud?
Hindamismeetod on õpitulemuse teenistuses:
- Hindamismeetod hindab eesmärgiks seatud (õppijatele tutvustatud ja nendega koos sõnastatud) taotletavat õpitulemust.
- Hindamismeetod ei tohi hinnata ühtegi õpitulemust, mida pole sõnastatud.
- Kõigi peamiste (ainealaste) pädevuste arengu kohta peaks koguma tagasisidet, st neid tuleks hinnata, aga mitte igas tunnis või iga töö puhul. Seda printsiipi on oluline silmas pidada pikemas perspektiivis.
- Hindamine peab olema kooskõlas õppe eesmärkidega ning tagasisidet on oluline koguda kõikide õpetamise aspektide kohta.
Juhul kui kasutate hindamist eelkõige õppimist ja arengut toetava tagasisidena, on mitte üksnes lubatud, vaid ka vajalik tuua õppijate töödes/sooritustes välja ka neid olulisi tunnuseid, mida seekord hindamiskriteeriumites kokku ei lepitud. Näiteks võib I kooliastme töös, mille peamine eesmärk oli harjutada kirjatehnikat, tunnustada tööle lisatud vaimukat illustratsiooni, rühmatöö puhul tunnustada kaaslastevahelise konflikti diplomaatilist lahendamist, ehkki see seekord kriteeriumite alla ei kuulunud.
