Eesti keel

Kuhu õppija läheb?

Kus ta hetkel on?

Kuidas soovitut saavutada?

Õpetaja

Õpetaja selgitab õppe-eesmärke:

• korrata ja kinnistada lause kirjavahe-märgistamist,

• meenutada lauseõpetuse põhimõisteid,

• siduda teema tekstianalüüsiga.

Õppija seostab tunni sisu ka eeldatavate õpitulemustega, millega on tehtud tööd ka varem ning jätkatakse edaspidi:

• õpilane tunneb lauseõpetuse põhimõisteid, oskab lauset analüüsida,

• õpilane oskab kasutada kirjavahemärke,

• õpilane tunneb ära ja oskab kasutada erinevaid lauseskeeme.

Õpetaja saab välja selgitada klassi hetketaseme (mis on suurem kui liidetavate summa) ning saab mõningal määral andmeid ka vaatluse teel – millised õppijad vajavad abivahendeid. Iga õppija saab oma hetketasemest teadlikumaks eelkõige oma grupi ülesande raames, ent kui mõttega kaasa töötada, siis ka teiste gruppide tööd jälgides ning hiljem iseseisvat tekstianalüüsi ülesannet tehes.

Õpetaja võtab gruppide töö tulemuse tahvlil süsteemselt kokku ning õhutab diskussiooni näidete sobivuse üle, et soodustada õppijate mõtlemist ja seoste loomist.

Kaasõpilane

Kuna tegemist on gümnaasiumiastmega, ei pea õpetaja vajalikuks eraldi tegevusi õppe-eesmärkidest ja edu kriteeriumitest arusaamise kindlustamiseks.

Kaaslased kui õpperessurss, üksteiselt õppimine grupitöö käigus, ühiselt olulisemate teadmiste kordamine, süstematiseerimine ja eluga seostamine (praktiliste näidete loomine).

Õppija

Eelhindamine toimus sellise tööülesande juures eelkõige individuaalselt ja eneseanalüüsina, võrdluses kaaslastega. Õpilasel oli võimalusi enesekontrolliks õpikut abivahendina kasutades või rühmade kokkuvõtteid jälgides, artikli analüüsi ja näiteid kuulates.