Ploki kokkuvõte
Õppe eesmärgistamine on hindamisega tihedalt seotud. Mitmed autorid (nt ka meil tuntud Margaret Brookhart) peavad seda õppimist toetava hindamise osaks.
Meie õpetajate seas on palju neid, kelle jaoks eesmärgistamise liigitamine hindamise alla tundub võõras. Seda polegi vaja teha, oluline on aga teadvustada, et õppimist toetav hindamine on eesmärke teadmata ja edu kriteeriumeid mõistmata pea võimatu.
Õpetaja, eriti kogenud õpetaja, ei pruugi kõiki eesmärke kirja panna, ent ta peab suutma neis orienteeruda ja prioriteete seada. Õppimist toetav hindamine on aga dialoog. Seega olgu õpetaja nii kogenud kui tahes, tema ülesanne on aidata õpilastel mõista, miks ja mida nad õpivad-harjutavad ning milline tulemus on hea ja miks (millised on hea töö / soorituse olulised tunnused).
Selle ploki materjalid omandanud õpetaja oskab
- selgitada eesmärgistamise ja hindamise seost
- tuua välja heade õppe-eesmärkide tunnused
- põhjendada, miks on oluline õppijate kaasamine eesmärgistamisse
- võrrelda mõningaid viise õppe eesmärkide jagamiseks ja õppijate kaasamiseks eesmärgistusse oma praktilise kogemuse põhjal
- selgitada, millised on pädevuste kui õppe strateegiliste eesmärkide (sihtide) tugevused ja nõrgad küljed
Loodame, et oskate ja tahate neid teadmisi ka edaspidi praktikas kasutada, suudate hindamise ja eesmärgistamise seost näha (nt oma tunnikava või töökava koostades ning praktiliselt õpet kavandades) ning olete valmis õpilasi eesmärgistamisse kaasama.
Loe lisaks!
Eesmärgistamise ja eesmärkide jagamise kohta leiate lisalugemist raamatu “Kujundav hindamine kui õppimist toetav hindamine” alapeatükist 5.1. Soovitame tutvuda ka alapeatükkidega 3.2. ja 3.3. (“Hindamise eesmärgid” (st MIKS me üldse hindame) ja “Hindamisdilemmad”).
