Enese- ja kaaslasehindamine
Enne teema juurde asumist taas väike
Mõtlemisülesanne
Mõelge tagasi oma viimase aasta tundidele. Kui sageli kaasasite õpilasi hindamisse?
Õpetaja, kes ei leia aega ega vajadust õppijate kaasamiseks hindamisse, mõistab hindamist enamasti hinnete panemisena. Juhul kui ka teie jaoks on hindamine kooli kontekstis ainult või eelkõige hinnete panemine, on see vastus täitsa mõistlik. Sellisel juhul võiks küsida – kui sageli pakute õpilastele võimalust enda või kaaslaste töid analüüsida / kontrollida eesmärgiga neid paremaks muuta ning leida üles õppimise kohad. Kui te seda teete, olete õigel teeotsal. Kui te ka seda kunagi ei tee, siis soovitame proovida – nii jääb teil endal hulk väärtuslikku aega hindamiste arvelt üle!
Aeg-ajalt õpilastele enese- ja kaaslase hindamise võimaluse pakkumine on samm õpilaste hindamisprotsessi kaasamise poole. Kui õpilased on harjunud traditsioonilise lähenemisega, mil hindajaks on õpetaja, ongi mõistlik neid vaikselt ka enese- ja kaaslasehindamisega harjutada ning loota, et see neile niivõrd meeldima hakkab, et nad nõuavad selle suuremat kasutamist.
Suurepärane! Sellisel juhul on teie õpilased harjunud enese ja kaaslase töid ja sooritusi analüüsima. See omakorda võimaldab neil olla iseseisvamad ja teadlikumad ainealastest ja aineülestest õppe-eesmärkidest. Jätkake samas vaimus!
Järgneb videosissejuhatus teemasse, kus käsitletakse traditsioonilisi õpetaja ja õppija rolle hindamisel ning tuuakse välja mõned selle mudeli nõrgad küljed. Eelnevas mõtlemisülesandes palusime välja tuua, KUI TIHTI õppijad hindamisse kaasate. Enne selle videolõigu vaatamist võiksite mõelda ka selle üle, KUIDAS te õppijaid hindamisse kaasate, mida kaasamine Teie jaoks tähendab.
