Pädevused kui strateegilised eesmärgid
Õpiväljundeid võib sõnastada väga konkreetselt.
- õpilane koostab raamatu “Muna” (“Sipsik”, “Naksitrallid”, “Tom Sawyer” vms) kirjaliku lühikokkuvõtte (võib veel täpsustada, kas kas õpilane teeb kokkuvõtte etteantud küsimuste abiga või ilma, kas ta teeb seda ise või õpetaja / kaaslase abiga, kas paberil või arvutiga jne jne)
- õpilane koostab raamatu “Muna” tegelastest mõistekaardi
- õpilane koostab loetud eakohase raamatu kirjaliku lühikokkuvõtte, milles on vähemalt viis lõiku, mis on seostatud loogiliseks tekstiks ja milles kasutatakse õigesti peamisi ortograafiareegleid (mitte üle 5 vea)
- Õpilane lahendab lihtsa ühetehtelise tekstülesande, milles kasutatakse liitmis- või lahutamistehet (täpsustada võib veel seda, kas arvutatakse 10, 20, 100 jne piires, kas kasutatakse ainult täisarve, kas kasutatakse ainult positiivseid või ka negatiivseid arve, kas õpilane lahendab ülesande ise või õpetaja / kaaslase abiga, kas peast, paberil või arvuti abiga jne jne).
- Õpilane leiab lihtsast ühetehtelisest tekstülesandest küsimuse (mida tahetakse teada saada), vajalikud arvandmend ning sooritab vastuse saamiseks nõutava tehte.
- Õpilane koostab lihtsa ühetehtelise tekstülesande, milles kasutatakse liitmis- või lahutamistehet.
- Õpilane analüüsib lihtsaid tekstülesandeid ning selgitab, kas antud andmete põhjal on võimalik saada soovitud vastust.
Kui sama valdkonnaga edasi minna, siis mõne aja pärast võib taotletavaks õpiväljundiks olla
- Õpilane lahendab keerukama ühetehtelise tekstülesande, milles kasutatakse kõiki nelja tehet.
- Õpilane lahendab lihtsa kahetehtelise tekstülesande, milles kasutatakse liitmis- või lahutamistehet.
- Õpilane leiab lihtsast kahetehtelisest tekstülesandest küsimuse (mida tahetakse teada saada), vajalikud arvandmed ning sooritab vastuse saamiseks nõutava tehte.
- Õpilane koostab lihtsa kahetehtelise tekstülesande, milles kasutatakse liitmis- või lahutamistehet.
Mõtlemisülesanne
Milline oht kaasneb sellega, kui sõnastame õpitulemused väga konkreetselt, detailselt ja mõõdetavalt?
Kehtiva riikliku õppekava üldosas on loetletud mitmesugused eriti olulised õpiväljundid: suutlikkus toime tulla ema- ja võõrkeelsete tekstidega, valmidus üles näidata kodanikualgatust ja ettevõtlikkust ning vastavad teadmised, sotsiaalsed ja enesekohased oskused, tervislikud eluviisid, oskus mõista ja luua sümboleid, graafikuid, skeeme. Kõik need õpiväljundid kajastuvad ka ainevaldkonnakavade üldosades.
Need on õppe strateegilised eesmärgid ehk sihid, mida Eesti õppekavades on nimetatud pädevusteks.
Järgnevas esitluses arutletakse selle üle, miks on just pädevused kui õpiväljundid sobivamad kaasava hariduse kontekstis.
