viss

Omadussõna viss ’kindel’ on kasutanud peamiselt 17. sajandi I poole autorid Heinrich Stahl ja Georg Müller, kes mõlemad olid pärit Tallinnast. Lisaks neile leidub viss ka Läänemaal Karusel teeninud rootslase Lars Vigaeuse jutluste käsikirjas (1641–1645).

Hilisemad 17. ja 18. sajandi autorid omadussõna viss teadaolevalt kasutanud pole, kuid 19. sajandil ilmub see sõna taas korraks välja hoopiski Tartus, nimelt Karl Jordani tõlgitud „Lambrise-Ramatus“ 1840. aastal.

♦

Paul Ariste (1933: 116) järgi kuulub viss vanemate uusrootsi laenude hulka. Eesti murretes kasutatakse omadussõna viss nendes piirkondades, kus ajalooliselt on elanud kõige rohkem rootslasi: saartel ja läänerannikul. Püsiv rootsi asustus Eesti saartel ning lääne- ja põhjarannikul tekkis 13.–14. sajandil. Hiljem, Rootsi ajal saadeti Eestisse poliitilise ülemvõimu kindlustamiseks ametnikke ja sõjaväelasi, kellega koos saabus ka „lihtrootslasi“: vaimulikke, käsitöölisi, selle ja kaupmehi. Eestlastel olid lähemad suhted just „lihtrootslastega“, kelle kaudu jõudsid eesti keelde ka rootsi laenud. (Ariste 1981: 148; Raag 1988: 658−662, 725)

Võimalik, et omadussõna viss pole eesti keeles kunagi olnud laiemalt levinud kui just nimetatud piirkondades, sest see puudub kõikidest vanematest sõnastikest enne Wiedemanni. Ka Wiedemanni sõnastikus (1893) on wiśś ’fest, sicher, zuverlässig’ (’tugev, kindel, usaldusväärne’) esitatud ainult Põhja-Eesti edelaosa sõnana.

Tallinlaste keelde võis viss olla laenatud ka alamsaksa, mitte rootsi keelest (Ariste 1931: 10; Ariste 1933: 116). Alamsaksa omadussõna viss sõnastikuvasted ülemsaksa keeles on olnud gewiss ’kindel’, sicher ’kindel’, zuverlässlich ’usaldusväärne, kindel’ (vt Lübben 1888). Samas on teada, et juba 1538. aastal moodustasid Tallinna umbes 7000 elanikust kuuendiku rootslased. Rootsi ajal suurenes rootslaste hulk Tallinnas ilmselt veelgi. Sotsiaalses hierarhias paiknesid rootslased sakslaste ja eestlaste vahel, mis võis vahetuma kontakti kaudu soodustada sõnade laenamist ikkagi just rootsi keelest (Raag 1988: 659–660).

Omadussõnast viss ’kindel’ on kujunenud oletust väljendav partikkel vist.

Teemad: rootsi laen, alamsaksa laen

Kirjandus
•Ariste, Paul 1931. Rootsi mõjust vanemas eesti kirjakeeles. – Eesti Keel, nr 1, lk 1–11.
•Ariste, Paul 1933. Eesti-rootsi laensõnad eesti keeles: mit einem Referat: Die estlandschwedischen Lehnwörter in der estnischen Sprache. Tartu: [Tartu Ülikool], K. Mattiesen.
•Ariste, Paul 1981. Keelekontaktid. Tallinn: Valgus.
•Lübben, August 1888. Mittelniederdeutsches Handwörterbuch.
•Raag, Raimo 1988. Nunn, prilla, koka ja teised. Eesti keele rootsi laensõnadest. – Keel ja Kirjandus, nr 11–12, lk 655–664; lk 725–732.

Sisu viimati muudetud 13/06/2021

Külli Prillop