vasar

Vasar on väga vana algindoiraani laen (ETY), ent vanemates eestikeelsetes tekstides seda sõna ei leidu, sest põhjaeestikeelsetes 17. sajandi I poole kirjutistes kasutatakse hoopis saksa laenu ↗haamer. Küll aga on vasar esitatud Gutslaffi lõunaeesti sõnastikus (1648) ning ka Gösekeni veidi hilisemas põhjaeesti sõnastikus (1660).

Esmaesinemus tekstis jääb 17. sajandi lõppu, Lõuna-Eestis tegutsenud pastoritele – Andreas ja Adrian Virginiusele – omistatavasse piiblitõlkesse (1687–1690), mille nad üritasid teha põhjaeestikeelse.

Tähendused ja näitelaused

Wassara perrast holip täma ni paljo kui öllekorrest, täma Naarap ärra sedda Wärrisewad Odda. (Virginiused 1687–1690)
'Vemblad on temale nagu kõrred ja ta naerab oda vihinat' (Ii 41: 21)
Se kaewandaja jälle , ei tunnud neid tullewad , ennego jo öiete liggi olliwad, sest temma peitli ja wassara paukuminne kelas tedda , nende tullemist tähhele pannemast. (Schüdlöffel 1843)
'Kaevandaja ei märganud nende tulemist, enne kui olid päris ligi, sest tema peitli ja vasara paukumine ei lasknud tal nende tulemist tähele panna.'

Esmaesinemus

1648 (sõnastikus)

Hammer Wassar / a (Gutslaff 1648)

1687–1690 (käsikirjas)

Nink kui sedda Kodda paigalle pandi, sis ollit need Kiwed jo enne walmistut, ninda et ei ühtekid wassarad, eiga Kirwest, eiga muud Raud-Riista olnut kuulda. (Virginiused 1687–1690)
'Ja kui koda ehitati, siis ehitati see kivimurrus töödeldud kividest; ei kuuldud kojas vasaraid ega kirkasid, mitte ühtegi raudriista, kui seda ehitati.' (1Kn 6: 7)

Vanades sõnastikes

Stahl 1637

Gutslaff 1648

Hammer Wassar / a

Göseken 1660

Ham̃er / Wassar / wassarick.

Vestring 1720–1740

Wassar Ein Hammer [Tartu k]

Thor Helle 1732

Hupel 1818

wassar der Hammer; Schnabel. d.[Tartu k]

Wiedemann 1893

wazar, wasar (d)[Tartu k] G. wazara 1) Hammer; 2) (d)[Tartu k]Schnabel.

Sagedus

10 000 tekstisõna kohta

16. sajandil - 0,00
17. sajandil - 0,00
18. sajandil - 0,00

Vormistik

a.om.
   17. saj wassara
a.os.
   17. saj wassarad

Teemad: lõunaeesti keel
Kirjandus
•ETY = Metsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik 2012. Eesti etümoloogiasõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Sisu viimati muudetud 16/09/2021
Külli Prillop