Vangutama on tuletis verbist ↗vankuma. Vanim eestikeelne tekst, kus vangutama esineb, on 1739. aasta piiblitõlge, aga oma sõnastikus on selle verbi esitanud juba Heinrich Göseken (1660). Tekstides on vangutama kasutatud ainult ühendis pead vangutama (harva ka peaga vangutama). ♦ Enne vangutama-sõna kasutuseletulekut sai selle asemel öelda näiteks pead raputama (nagu Virginiuste piiblitõlkes 1687–1690) või pead nikutama (nagu 1715. aasta Uues Testamendis). Gösekeni sõnastiku (1660) järgi peaga vangutati, aga kätega ningutati. |
Tähendused ja näitelausedMinna tahhaksin ka räkida kui teie; kui teie hing olleks minno hinge assemel, tahhaksin ma teie wasto sanno ühtepanna ja om̃a Pea wangutada teie pärrast. (Piibel 1739) Agga temma wangutas pead, näitis omma laste peäle, ja wiis mind oue ukse ette, näitis omma pöllo peäle, kus willi wägga sandiste kaswas. (Luce 1807) Sõnaühendidpead vangutamaKeik, kes mind näwad, hirwitawad mind: nemmad aiawad suud ammule, ja wangutawad Pead. (Piibel 1739) Üks wanna halli peaga mehheke toanurkas wangutas peaga, ja ütles: "Kas tead, Mart, et se on öige rummal jut, mis sa nüüd aiad." (Körber 1849) Esmaesinemus1660 (grammatikas)Winken / (mit den Kopff) wanckotama. (Göseken 1660) 1739 (tekstis)Se on se sanna, mis Jehowa ta wasto rägib: Neitsit Sioni tüttar ei panne sind mitte mikski, ta irwitab sind; Jerusalemma tüttar wangutab Pead so järrele. (Piibel 1739) Vanades sõnastikesStahl 1637— Gutslaff 1648— Göseken 1660Winken / (mit den Kopff) wanckotama. zu wincken / (annuere) wanckotama / ninckotama. Vestring 1720–1740Wangutama Pääd Den Kopf schütteln Thor Helle 1732wangutama pead den Kopf schütteln. Hupel 1818wangutama pead. r.[Tallinna k]„pääd. d.[Tartu k] den Kopf schütteln. Wiedemann 1893waṅgutama, -tan, -tada freq.[frekventatiiv] waṅgutelema, -len, -lla (pt)[luulekeeles]schütteln, erschütteln, Sagedus
16. sajandil - 0,00 Vormistik
Teemad: piiblitõlge, saksa laen, alamsaksa laenSisu viimati muudetud 14/01/2021Külli Prillop |