vammus
Vammus esineb vanemates tekstides tähendustes ’(raudrüü all kantav) kaitserõivas’ ja ’(talupoja) (valge) alussärk’.
Uuem tähendus ’pikem kuub vm. pealisrõivas’ ilmneb 18. sajandi lõpus.
Sõna on laenatud keskalamsaksa keelest (ETY), kuhu wambôs (wambus, wammis) omakorda oli võetud vanaprantsuse keelest. Vanaprantsuse gambais, wambais oli rüütlite raudrüü all kantav vooderdatud, üle puusade ulatuv kaitserõivas. Talupojad ja vaesem rahvas võisid vammust kanda ka ilma raudrüüta, lisades vajalikesse kohtadesse tugevdusi. 14. sajandi teisest poolest hakati sama sõnaga nimetama kitsast meestejakki. (DWDS)
‘(peamiselt raudrüü all kantav) vooderdatud kaitserõivas’
Sihs saiscket nüd ümberkeutetut teye nyutut se tötte kahn, ninck pähle tömbatut se raudreiwa wammusse kahn sest euckedussest (Rossihnius 1632)
‘Seiske nüüd ja teie niuded olgu vöötatud tõega ja teil olgu seljas õiguse soomusrüü’ (Ef 6: 14) N. neihl ollit wambset, Kui rawdwambset, n. neihde siwade Helle olli Kui Rattaste Hell[e] (Kui) palio hobboste Helle, Kumbat söddalle johswat (Gutslaff 1648–1656?)
‘Neil olid üll soomusrüüd otsekui raudrüüd ning nende tiibade kahin oli otsekui kaarikute mürin, kui palju hobuseid jookseb sõtta.’ (Ilm 9: 9)
‘särk’
Kes sind ühhe körwa äre lööb, sellele pakku ka teist: ja sellele, kes so kue ärrawottab, ärra kela ka mitte wammust. (Piibel 1739)
‘Kes sind lööb põse pihta, sellele paku ka teine, ja kes sinult võtab kuue, sellele ära keela ka särki!’ (Lk 6: 29)
‘pikem kuub vm pealisrõivas’
Simmo ei tahtnud algmisses: agga issa käsko peäle sai temma julgeks, hakkas keigest wäest, mollemadte käteka kinni, ja ei saand ühtegi muud kätte, kui omma issa wammust. (Arvelius 1782)
‘Alguses Simmo ei tahtnud, aga isa käsu peale muutus ta julgemaks, hakkas mõlema käega kinni ja ei saanud kätte muud kui isa vammust.’
1632
Sihs saiscket nüd ümberkeutetut teye nyutut se tötte kahn, ninck pähle tömbatut se raudreiwa wammusse kahn sest euckedussest (Rossihnius 1632)
‘Seiske nüüd ja teie niuded olgu vöötatud tõega ja teil olgu seljas õiguse soomusrüü’ (Ef 6: 14)
Stahl 1637
—
Gutslaff 1648
Wambs Wammus
Göseken 1660
Wambs / (thorax) Wammus.
Vestring 1710–1730
Wammus G se. Weisse baur unter kleid
Thor Helle 1732
wammus das weisse Bauer-Unter-Kleid.
Hupel 1818
wammus Kamisol. r. [Tallinna k] d.[Tartu k] weisses Unterkleid. r.[Tallinna k] +[saksa laen]
Wiedemann 1893
wammus G. wammuse, wammukse (wambus) Wams, Kamisol, Bauerrock,
la͜isk w. Failpelz,
tä͜i-w. (Schimpfwort). wambus G. wambuse (S)[Viljandimaa lõunaosa] = wammus
10 000 tekstisõna kohta
16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,02
18. sajandil – 0,04
Kirjandus
• DWDS = „Wams“, bereitgestellt durch das Digitale Wörterbuch der deutschen Sprache, <https://www.dwds.de/wb/Wams>, abgerufen am 01.09.2021.
• ETY = Metsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik 2012. Eesti etümoloogiasõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
• Liin, Helgi 1964. Alamsaksa laensõnad eesti vanimas kirjakeeles. – Töid eesti filoloogia alalt I. Tartu, 32–74.
• Schiller, K.; Lübben, August 1875–1881. Mittelniederdeutsches Wörterbuch I–VI. Bremen.
