|
Uurim ja tummim on (arvatavasti) Iisraeli ülempreestrite liisuheitmiskivid. Neid mainitakse Piiblis esmakordselt 2. Moosese raamatu 28. peatükis. Sõnad on piiblitõlgetesse üle võetud heebrea keelest, aga nende tähendus ei ole täiesti selge, tõenäoliselt ’valgus ja täiuslikkus’. Luther on kasutatud vasteid Licht vnd Recht ’valgus ja õigus’, aga lisanud ka kommentaari Was das gewesen sey / weis man jtzt nicht mehr / Ebreisch heisst / Vrim vnd Thumim ('Mis see on, enam ei teata; heebrea keeles Vrim ja Thumim'). Johannes Gutslaffi käsikirjalises tõlkes (1648–1656) on Lutherist lähtudes Ninck Sinna peat se Rinnatücki sisse pannema Walckust ninck öigkust. Virginiuste samuti käsikirjaliseks jäänud Vana Testamendi tõlkes (1687–1690) on uurimi ja tummimi esmamainimisel lisatud eestikeelsed vasted: Nink peat se Rinna-Edise päle panema Urim ja Tummim, se on Walgus ja Öigus ... 1739. aasta Piiblis, samuti selle tõlke mustandversioonides on lihtsalt urim ja tummim. |
Tähendused ja näitelaused'liisuheitmise vahend'Ja Saul küssis Jehowalt; agga Jehowa ei wastand temmale mitte, ei unnenäggude, egga Urimi, egga prohwetide läbbi. (Piibel 1739) Esmaesinemus1648–1656? (käsikiri)Temma peab Eleasarri se Pappi ette astma, ninck peab küssema temmast ¤ se Urimmi werck Jumala Isanda ehn, sesamma sönna perra peab temma, ninck keick Israelli kogkodus temma kahn minnema ninck tullema. (Gutslaff 1648–1656) 1739Sa pead ka kohto rinna-illo sisse sedda Urimit ja Tummimit pannema, ja nemmad peawad Aaroni süddame peäl ollema, kui ta Jehowa palle ette tulleb: ja Aaron peab Israeli laste kohto omma süddame peäl Jehowa ees kandma allati. (Piibel 1739) Vanades sõnastikesStahl 1637— Gutslaff 1648— Göseken 1660— Vestring 1720–1740— Thor Helle 1732— Hupel 1818— Wiedemann 1893— Sagedus
16. sajandil - 0,00 Teemad: piiblitõlge, heebrea laen
Kirjandus
|