unreht, unrehti

Unreht ’vale, ebaõiglane’ ja unrehti ’valesti, ebaõiglaselt’ on 15. sajandi ja 16. sajandi alguse põhjaeestikeelsetes tekstides esinev saksa või alamsaksa laen (un ’mitte-’ + recht ’õige’). Määrsõna unrehti allikaks sobib paremini alamsaksa vaste unrechtich ’ebaõiglane, kuri, halb; ebaõiglaselt, kurjasti, halvasti’ (vt Schiller, Lübben 1880) ja on võimalik, et just see laenatigi esimesena.

Kuigi hilisemates tekstides unrehti enam esile ei tule ning näiteks A.W. Hupel oma sõnastikus (1818) märgib selle harvaesinevaks sõnaks, on see jäänud kasutusele pea kõigis eesti murretes, vt VMS.

Tähendused ja näitelaused

Eb mitte, sesama Oppetus on Valsch ninck Vnrecht. (Müller 1601)
'Ei mitte, seesugune õpetus on vale ning ebaõige.'

Esmaesinemus

16. saj keskpaik

Keß Unrechti kaiwap se maxap nuchtuß 1 W . (Liivimaa talurahva õigus)
'Kes ebaõiglaselt kaebab, maksab karistuseks 1 hõberaha.'

Vanades sõnastikes

Stahl 1637

—

Gutslaff 1648

—

Göseken 1660

—

Vestring 1720–1740

—

Clare 1730

—

Thor Helle 1732

—

Svenske 18. saj I pool

—

Hupel 1818

unrechti unrecht. selt.[harv] +.[saksa laen] r.[Tallinna k]

Wiedemann 1893

undreht G. undrehti (unreht, undrekt) Unrecht; — unrichtig, falsch, widerrechtlich.

Sagedus

10 000 tekstisõna kohta

16. sajandil - 4,02
17. sajandil - 0,04
18. sajandil - 0,00

Vormistik

a.nim.
   17. saj unrecht, vnrecht

Teemad: saksa laen, alamsaksa laen
Kirjandus
•Schiller, Karl; Lübben, August 1880. Mittelniederdeutsches Wörterbuch. Fünfter Band. Bremen: Kühtmann..
•VMS = Väike murdesõnastik.
Sisu viimati muudetud 29/09/2022
Külli Prillop