Udar esineb eestikeelsetes allikates alates 17. sajandi II poolest, mõnel juhul ka s-liitega – udaras. Heinrich Göseken on sõna udar (i-tüvelisena) lisanud oma saksa sõnade loendisse. Selles loendis on umbes 350 sõna, mis Gösekeni hinnangul ei pruugi olla tuttavad eestlastele, kes sakstega vähem kokku puutuvad. Hilisemad sõnastike koostajad (nt Clare, Hupel) udar’at enam saksa laenuks ei märgi. Tegelikult ongi udar märksa vanem ja tõenäoliselt algindoiraani päritolu (vt ETY). |
Tähendused ja näitelausedKas muhhud kaela külges, körwade tagga, ehk kubbemettes on: ja isseärranis, kas lehma uddarad pallawad ehk paistetand on? (Arvelius 1790) Esmaesinemus1660 (sõnastikus)Euter / Vddar / i. (Göseken 1660) Vanades sõnastikesStahl 1637— Gutslaff 1648— Göseken 1660Euter / Vddar / i. Euter / Uddar. zitzen / (mammilla) nissa est hominis, uddar pecoris. Vestring 1720–1740Uddaras G . ra Die Euter vom Vieh Clare 1730uddar, a, das Eiter an Kühen. Thor Helle 1732uddar das Kuh-Euter Svenske 18. saj I poolUddar, a. Eiter Hupel 1818uddar, a, it. uddaras, a, das Euter. r.[Tallinna k] d.[Tartu k] Wiedemann 1893udar G. udara (oara), udaras G. udara (oar, ujar) Euter, Sagedus
16. sajandil - 0,00 Teemad: s-liide, algindoiraani laen
Kirjandus
|