udar, udaras
Udar esineb eestikeelsetes allikates alates 17. sajandi II poolest, mõnel juhul ka s-liitega – udaras.
Heinrich Göseken on sõna udar (i-tüvelisena) lisanud oma saksa sõnade loendisse. Selles loendis on umbes 350 sõna, mis Gösekeni hinnangul ei pruugi olla tuttavad eestlastele, kes sakstega vähem kokku puutuvad. Hilisemad sõnastike koostajad (nt Clare, Hupel) udar’at enam saksa laenuks ei märgi. Tegelikult ongi udar märksa vanem ja tõenäoliselt algindoiraani päritolu (vt ETY).
‘Kas on muhud kaelal, kõrvade taga või kubemes, ja iseäranis, kas lehma udarad on palavad või paistetanud?’
1660 (sõnastikus)
Euter / Vddar / i. (Göseken 1660)
Stahl 1637
—
Gutslaff 1648
—
Göseken 1660
Euter / Vddar / i. Euter / Uddar. zitzen / (mammilla) nissa est hominis, uddar pecoris.
Vestring 1710–1730
Uddaras G . ra Die Euter vom Vieh
Clare 1730
uddar, a, das Eiter an Kühen.
Thor Helle 1732
uddar das Kuh-Euter
Svenske 18. saj I pool
Uddar, a. Eiter
Hupel 1818
uddar, a, it. uddaras, a, das Euter. r.[Tallinna k] d.[Tartu k]
Wiedemann 1893
udar G. udara (oara), udaras G. udara (oar, ujar) Euter,
lehm lazeb udarat (von dem Andringen des Euters vor dem Kalben),
pīma-udar Euter eines trächtigen Thieres,
rammu-u., wäe-u. Euter eines wohlgenährten güsten Thieres,
hobu-udara’ (d)[Tartu k] Morchel (Phallus esculentus L.).
10 000 tekstisõna kohta
16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,00
18. sajandil – 0,02
Kirjandus
• ETY = Metsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik 2012. Eesti etümoloogiasõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.