tuurima
Tuurima ‘kestma’ esineb 17. sajandi alguse tekstides, mille autoriks on Georg Müller. Kujul tüürima on see sõna esitatud ka Heinrich Gösekeni sõnastikus (1660. aastal). Uuesti ilmub tuurima trükistesse 19. sajandi keskel, enamasti samuti tähenduses ‘kestma’, aga lisandunud on tähendusvarjund ‘vastu pidama’.
Tegemist on saksa keelest pärit sõnaga (vrd saksa dauern, alamsaksa dūren). Paul Ariste oletab Gösekeni variandi tüürima põhjal, et siinses alamsaksa murdes võis dauern esineda ka kujul düren (Ariste 1981).
Nimisõna ↗tuur ‘ringkäik; tantsutuur’ on uuem prantsuse laensõna, mis on eesti keelde tulnud saksa keele vahendusel (saksa Tour, prantsuse tour) 19. sajandi II poolel.
‘kestma’
… meddÿ Ello thurib v̈x v̈rrikene aick, ninck lehab pea möda … (Müller 1605)
‘… meie elu kestab üürikset aega ning läheb peagi mööda …’ Seal on wägga külm, ja talwe turib 10 kuud. (Missioni-Leht, 3. mai 1859)
‘Seal on väga külm ja talv kestab 10 kuud’
‘vastu pidama’
Pulma härra tuuris kukke lauluni, agga minno issa uinus jubba söma laual maggama. (Kreutzwald 1840)
‘Pulmahärra pidas vastu kukelauluni, aga minu isa uinus juba söögilaua ääres magama.’
1601 või 1602
Se wasto eb hole se Pannine Ilm mitte, Iumala Sana prast, erranes tæma piddab sesinatze ilma hüis suhremb, kuÿ seel on Terwus, suhr wegkÿ ninck Rickus, ninck se on nente roÿm, et nente Maÿad turiwat ickex, ninck nentel on kaas suhr auwo sÿn Mȧȧ pæl. (Müller 1601)
‘Seevastu patune ilm ei hooli jumalasõnast, vaid peab olulisemaks selle ilma hüvesid, nagu tervist, suurt võimu ja rikkust; nad on rõõmsad, et nende majad püsivad igavesti ning et nad on siin maa peal suure au sees.’
Stahl 1637
—
Gutslaff 1648
—
Göseken 1660
daure / [wären] kestma / tührima.
Thor Helle 1732
—
Hupel 1818
—
Wiedemann 1893
tūrima, -in, -ida dauern,
pitkale t. lange währen;
10 000 tekstisõna kohta
16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,11
18. sajandil – 0,00
ma-tegevusnimi
17. saj thurima
olevik, ains. 3. pööre
17. saj thurib
olevik, mitm. 3.pööre
17. saj turiwat
olevik, eitus
17. saj eb thurÿ
Kirjandus
• Ariste, Paul 1981. Keelekontaktid. Tallinn: Valgus, lk 125.
