tumm, tummig, tummine

Tumm 'paks, tummine' on tavaline omadussõna esimeses eestikeelses kokaraamatus, mis ilmus 1781. aastal Johann Lithanderi tõlkes. Samas tähenduses esineb paaril korral ka tummig.

Sarnane sõna on olemas baltisaksa keeles (kujul Tumm, Tumme, omadussõnana tummig) ja läti keeles (tume, omadussõnana tumīgs/-īga), aga kuidas täpselt need omavahel seotud on, pole selge. Võimalik, et nii baltisaksa kui ka eesti keelde on sõna laenatud läti keelest (vt ETY). Lithanderi kokaraamatus on tumm nimetavas käändes vokaaliga lõppev tummi, mis võiks viidata sõna suhtelisele noorusele – vanemas sõnavaras on lõpuvokaal kadunud, kui sõna esisilp oli pikk (nt alamsaksa koke > eesti kook, saksa Suppe > eesti supp jpt). Läti tumīgs laenu allikana seletaks nii eesti pikka m-i kui ka i püsimist ja sõna varasemat kasutust ainult omadussõnana.

Baltisaksa sõnavara kirjeldavates allikates tulevad välja kolm nimisõna Tumm tähendust, nt Suolahti (1910) esitab järgmised: 1) tangudest keedetud limane leem; 2) paks puljong; 3) koostisosa, mis muudab puljongi paksuks, nt muna, jahu, leib.

Eestikeelsetesse tekstidesse ilmub nimisõnaline tumm alles 19. sajandi viimasel veerandil, võib-olla baltisaksa mõjul ja juba varem keeles levinud omadussõnalise tummi toel. Näiteks A.W. Hupel 18. sajandi II poolel kasutab hoopis pikemat fraasi vedel kaera tanguleem.

Tummine on 19. sajandi lõpus kasutusele võetud tuletis, mis tuli keelde alles siis, kui tumm oli muutunud peamiselt nimisõnaks.

Tähendused ja näitelaused

tumm 'paks, tummine'

Panne tähhele: se Soost ei pea mitte wägga pitk egga liast tummi ollema. (Lithander 1781)
'Pane tähele: soust ei tohi väga veniv ega liiga paks olla.'

tummig 'paks, tummine'

Wotta siis 4 munna, üks korter rööska pima ning jahho, wispelda sedda hästi, et ta jääb kui üks kaunis tummig Witmoos, panne ka nattoke sola sisse. (Lithander 1781)
'Võta siis 4 muna, üks kortel rõõska piima ning jahu, vispelda seda korralikult, nii et ta jääb nagu paks puder, lisa ka natuke soola.'

tumm 'paks leem'

Kui köht on lahti läinud, siis antku haigele tangusupi wedeliku wöi tummi süüa (Perno Postimees, 12. oktoober 1879)

tummine

Inglased walmistawad selle [= hernesupi] nii paksu ja tummise, et ta ennem pudru on. (Wirmalise lisa, 24. veebruar 1893)

Esmaesinemus

1781

Kui se keik saab keenud, nenda et supp tummiks lähhäb, siis kurna sedda Turslagi läbbi ühhe krusi sisse; seäl sees jääb se nattoke seisma, kunni keik paks wajub pohja. (Lithander 1781)
'Kui see kõik on keenud, nõnda et supp tummiseks läheb, siis kurna seda läbi sõela ühe kruusi sisse ja jäta sinna natukeseks seisma, kuni kõik paks vajub põhja.'

Vanades sõnastikes

Stahl 1637

Gutslaff 1648

Göseken 1660

Vestring 1710–1730

Thor Helle 1732

Hupel 1818

tum, mi, Tumme auf Speisen. †.[saksa laen] r.[Tallinna k] d.[Tartu k]

Wiedemann 1893

tumm G. tummi "Tumme", Schleim von Hafer oder Gerste,
wõ͜i-t. "tummige", mit Mehl und Wasser durchgerührte Butter.

Sagedus

10 000 tekstisõna kohta

tumm

16. sajandil - 0,00
17. sajandil - 0,00
18. sajandil - 2,08

tummig

16. sajandil - 0,00
17. sajandil - 0,00
18. sajandil - 0,02

Vormistik

tumm

a.nim.
   18. saj tummi
a.om.
   18. saj tummi
a.saav.
   18. saj tummiks

tummig

a.nim.
   18. saj tummig

Teemad: läti laen, baltisaksa laen
Kirjandus
•ETY = Metsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik 2012. Eesti etümoloogiasõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
•Suolahti, H., 1910. Die estnischen Worte im Deutschen der baltischen Ostseeprovinzen. Neuphilologische Mitteilungen, 12(5/6), 99–129.
Sisu viimati muudetud 09/07/2021
Külli Prillop