Omadussõna tuhn ’tuhm’ leidub esmakordselt 1739. aasta piiblitõlkes. Hiljem on seda kasutanud Carl Robert Jakobson oma kolmandas isamaa kõnes (1870). Mõlemas tekstis iseloomustatakse selle sõnaga kehva silmanägemist. Etümoloogiliselt on tõenäoliselt tegemist sõna tuhm reeglipäratu variandiga (ETY). Tuhn on levinud keskmurdes ja sellega piirnevatel aladel. Tuhnus ’juhm’ on tuletis tüvest tuhn. Seda on kirjalikes tekstides esimesena kasutanud Friedrich Gustav Arvelius 18. sajandi lõpul. |
Tähendused ja näitelausedtuhn 'tuhm'Ja Eli olli ühheksakümmend ja kahheksa aastat wanna, ja ta silmad ollid tuhnid, et ta ei woinud nähha. (Piibel 1739) tuhnus 'juhm, rumal'Ja kes wottab kül tuhnust omma majasse, kui ta moistlikko innimest woib saada? (Arvelius 1782) Esmaesinemustuhn – 1739Ja Eli olli ühheksakümmend ja kahheksa aastat wanna, ja ta silmad ollid tuhnid, et ta ei woinud nähha. (Piibel 1739) tuhnus – 1782Ma isse ollen waene laps, pean teenima, et ma agga leiwa pallokest kätte saan: kust wottan ma rahha, et ma kolmeistri maksan? Ma pean tuhnusseks jäema. (Arvelius 1782) Vanades sõnastikesStahl 1637— Gutslaff 1648— Göseken 1660— Vestring 1720–1740Tuhnus | Tuhwokas Dum. Rev. Thor Helle 1732tuhnus, tuhwokas dumm. Hupel 1818tuhnakas. r.[Tallinna k]tuhmias. H.[Harjumaa] dumm, dwatsch. tuhnid silmad dunkle Augen. r.[Tallinna k] tuhnus u. tuhwokas dumm H.[Harjumaa] Wiedemann 1893tuhnus G. tuhnuse = tuhn, tuhnijas. tuhn G. tuhni, tuhnakas G. tuhnaka = tuhm, tuhmakas; tuhwukas G. tuhwuka = tuhmijas. Sagedus
16. sajandil - 0,00
Teemad: murded
Kirjandus
|