tikas

Linnunimetust tikas ’rähn’ on oma kirjutistes kasutanud Otto Wilhelm Masing. Teiste autorite tekstides seda sõna teadaolevalt ei esine.

VMSi järgi (vt ka Mäger 1967) on see linnunimetus levinud Alutaguse murdes ja sellega piirnevates murrakutes, samuti on tikas olemas enamikus läänemeresoome keeltes. Algupäraselt on tegu helijäljendusliku sõnaga. Tõenäoliselt on nimetus tikas ka Eestis olnud varem laiemalt levinud, kuna see on antud Gösekeni sõnaraamatus (1660).

Tähendused ja näitelaused

'rähn'

On sedda ellajat iggal ajal ja kõigis paigus wanna metsapuites leida, ja on Jummala tarkus tikkast ehk rähna (Specht) temma taggakiusajaks ja wähhendajaks lonud … (O.W. Masing 1825: 314)

Esmaesinemus

1825

On sedda ellajat iggal ajal ja kõigis paigus wanna metsapuites leida, ja on Jummala tarkus tikkast ehk rähna (Specht) temma taggakiusajaks ja wähhendajaks lonud … (O.W. Masing 1825: 314)

Vanades sõnastikes

Stahl 1637

Gutslaff 1648

Göseken 1660

Steinbicker / [avis] kiwwitick / tickias.

Vestring 1720–1740

Thor Helle 1732

Hupel 1818

Wiedemann 1893

tikas G. tikka = tikk 1; --
oh sa wana tikas! (Schimpfwort).
tikk G. tika (tikas) grosser Buntspecht (Picus major), Baumläufer (Certhia familiaris),
aja-t. Zaunkönig (Troglodytes pavvulus), he͜in-t. (M) Dompfaff (Pyrrhula rubicilla Pall.),
kiwi-t., ware-t. (tikkias, kiwi-tikutes) Bachstelze (Motacilla alba L.), Steinschmätzer (Saxicola Oenanthe),
mets-t. schwarzer Fliegenschnepper (Muscicapa atricapilla).

Teemad: rannikumurre, idamurre
Kirjandus
•Kingisepp, Valve-Liivi 1978. Ida- ja rannikumurde sõnad „Marahwa Näddala-Lehhes”. – Emakeele Seltsi aastaraamat 23. Sõna ja nimi. Tallinn: Eesti Raamat, 49–63.
•Mäger, Mart 1967. Eesti linnunimetused. Tallinn.
•VMS = Väike murdesõnastik.
Sisu viimati muudetud 18/11/2021
Külli Prillop