Linnunimetust tikas ’rähn’ on oma kirjutistes kasutanud Otto Wilhelm Masing. Teiste autorite tekstides seda sõna teadaolevalt ei esine. VMSi järgi (vt ka Mäger 1967) on see linnunimetus levinud Alutaguse murdes ja sellega piirnevates murrakutes, samuti on tikas olemas enamikus läänemeresoome keeltes. Algupäraselt on tegu helijäljendusliku sõnaga. Tõenäoliselt on nimetus tikas ka Eestis olnud varem laiemalt levinud, kuna see on antud Gösekeni sõnaraamatus (1660). |
Tähendused ja näitelaused'rähn'On sedda ellajat iggal ajal ja kõigis paigus wanna metsapuites leida, ja on Jummala tarkus tikkast ehk rähna (Specht) temma taggakiusajaks ja wähhendajaks lonud … (O.W. Masing 1825: 314) Esmaesinemus1825On sedda ellajat iggal ajal ja kõigis paigus wanna metsapuites leida, ja on Jummala tarkus tikkast ehk rähna (Specht) temma taggakiusajaks ja wähhendajaks lonud … (O.W. Masing 1825: 314) Vanades sõnastikesStahl 1637— Gutslaff 1648— Göseken 1660Steinbicker / [avis] kiwwitick / tickias. Vestring 1720–1740— Thor Helle 1732— Hupel 1818— Wiedemann 1893tikas G. tikka = tikk 1; -- tikk G. tika (tikas) grosser Buntspecht (Picus major), Baumläufer (Certhia familiaris), Teemad: rannikumurre, idamurre
Kirjandus
|