tere

tere hommikust (tere hommikut)!

… ütles lahkelt neiole: “Terre ommikust, ” (Kreutzwald 1843)
‘ütles neiule lahkelt: “Tere hommikust!”‘ … on ka jubba pääw ärraarwatud, mil Stuttgarti linnas tahhab olla, ja Würtembergi kunningale sündimisse päwaks “terre hommikut” üttelda. (Perno Postimees ehk Näddalileht, 25. sept 1857)

tere lõunast (tere lõunat)!

Terre lounat, armas rahwas, siin ma ollen ka. (Thor Helle 1732)
‘Tere lõunast, armas rahvas, siin ma jälle olen.’ Terre lounast, armas Öppetaja. (Wiis jutto 1740)
‘Tere lõunast, armas õpetaja.’

tere õhtust (tere õhtut)!

Terre öhtust rahwoke. (Thor Helle 1732)
‘Tere õhtust, armas rahvas.’ Külla Jüts käis kolis, agga ennam aeawiteks kui õppimiseks. Ta teadis kõik asjad, kuid mitte sedda, mis küssiti. Kord küssis koolmeister, mitto aega meil on. — “Kolm,” wastas Jüts. — “Ja kuidas nimmetatakse need aead?” küssis koolmeister. — “Se on kerge,” kostis Jüts. “Terre hommikut, terre lõunat ja terre õhtut!” (Eesti Postimehe Jututuba, 28. veebr 1868)
‘Küla Jüts käis koolis, aga rohkem ajaviiteks kui õppimiseks. Ta teadis kõike, aga mitte seda, mida küsiti. Kord küsis koolmeister, mitu aega meil on. “Kolm,” vastas Jüts. — “Ja kuidas neid aegu nimetatakse?” küsis koolmeister. — “See on kerge,” kostis Jüts. “Tere hommikut, tere lõunat ja tere õhtut!”‘

tere tulemast!

Sa Wöras / terre tullemist (Blume 1667) Terre tullemast, armas kirriko issand. (Thor Helle 1732)
‘Tere tulemast, armas kirikisand’

tere Jumala nimel (tere jumalime)!

Terre Jummalimme. Sey gegrüsset in GOttes Namen. (Thor Helle 1732) Terre Jummala nimmel wanna naber. (Luce 1807)
‘Tere Jumala nimel, vana naaber.’ Häddi. Terre! terre! wanne Marre!
Marre. Terre Jummalimmel! (Luce 1812) Olli Wing peaga nikkutanud, siis hakkas Peter temma käest kinni, ja ütles: “Terre jummalemme, mo kallis onnoke!” (Schüdlöffel 1843)
‘Kui Wing oli peaga kergelt noogutanud, võttis Peter tal käest kinni ja ütles: “Tere jumalime, mu kallis onuke!”‘

tere, Jumal appi!

Herra ütles: Terre, Jummal appi!
Tallomees kostis: Jummala abbi on hea! (Willmann 1782)
‘Härra ütles: Tere, Jumal appi! Talumees vastas: Jumala abi on hea!’ … läks julgeste haige mehhe wasto ja pakkus temmale kät ja räkis lahkeste: “Terre Jummal appi, armas Hintso! ons südda weel terwe?” (Schüdlöffel 1843)
‘… läks julgelt haige mehe juurde ja pakkus talle kätt ja ütles lahkelt: “Tere, Jumal appi, armas Hintso! Kas süda on veel terve?”‘

terve – u 1524-1532

Terwütewt _terwe_ Maria, Yßant ßwkas. (Kullamaa käsikiri, u 1524-1532)
‘[Ole] tervitatud [sõna kohale kirjutatud: terve], Maarja, Issand sinuga.’

tere – 1603

Terræ tullemast A. Inimene, iütle mina ielles v̈mber. (Müller, 1603)
‘Tere tulemast, armas inimene, kordan ma jälle.’

Stahl 1637

—

Gutslaff 1648

—

Göseken 1660

willkommen / terre tullemast. sey willkommen / olle terwe tullemast. GOtt gesegne das Bad / Terre sauna tullemast.

Thor Helle 1732

terre sey gegrüsset!

Hupel 1818

terre sey od. seyd gegrüßet!
„ tullemast sey willkommen!
„ jummal appi Gott helfe bey der Arbeit!
„ jummalimmel habe Dank für den Gruß. r.^{[Tallinna k]} d.^{[Tartu k]}
„ jummal tuppa seyd gegrüßt in der Stube!
„ tullemast saunast wohl bekomme das Bad! r.^{[Tallinna k]}
„ homikust od. hommiko od. homikult od. hoomselt. r.^{[Tallinna k]} „ hommungult od. homogult. d.^{[Tartu k]} guten Morgen!
„ lounat od. lounast. r.^{[Tallinna k]} „ lounest od. launast. d.^{[Tartu k]} guten Tag od. Mittag.
„ öhtust. r.^{[Tallinna k]} „ öddangult. d.^{[Tartu k]} guten Abend!

Wiedemann 1893

tere sei gegrüsst,
t. jumalast dass.,
t. hommikust (hommiku, hommikut) guten Morgen,
t. õhtust (õhtu, õhtut) guten Abend,
t. lõ͜unast (lõ͜una, lõ͜unat) guten Tag,
t. jumalimel habe Dank für den Gruss,
t. jumal appi Gott helfe (bei der Arbeit),
t. tulemast sei willkommen,
t. sa͜unast tulemast wohl bekomme das Bad,
t. jumal tuppa sei gegrüsst in der Stube,
t. ūe āsta wastu prosit Neujahr,
tōd sa mulle tere ka reichst du mir auch die Hand.

10 000 tekstisõna kohta

16. sajandil – 8,04
17. sajandil – 0,04
18. sajandil – 0,22

tere on vanades tekstides muutumatu sõna.