tere

Tervitussõna tere on kujunenud sõnast terve (tõenäoliselt fraasist ole terve!)

16. sajandi vähestes säilinud eestikeelsetes kirjutistes on kastatud veel varianti terve, aga juba 1603. aastast leidub ka tere.

Tervitusvormelid tere hommikust, tere lõunast ja tere õhtust leiduvad vanas kirjakeeles ka kujul tere hommikut, lõunat, õhtut. Lisaks kindlal päevaajal öeldavatele tervitustele on kasutusel olnud muidki, näiteks teisele Jumala abi sooviv tere Jumal appi.

Tere jumalime on aga kuluvorm fraasist tere Jumala nimel.

Ühe Põhja-Võrumaa talupoja seletus fraasile "Tere jumalime" (Eesti Sõna, 22. juuli 1943)

 

Tähendused ja näitelaused

ARmas JEsu / terre terre! Ke Sa mind jo armastat (Blume 1667)
'Armas Jeesus, tere, tere, kes sa mind armastad.'

Sõnaühendid

tere hommikust (tere hommikut)!

... ütles lahkelt neiole: "Terre ommikust, " (Kreutzwald 1843)
'ütles neiule lahkelt: "Tere hommikust!"'
... on ka jubba pääw ärraarwatud, mil Stuttgarti linnas tahhab olla, ja Würtembergi kunningale sündimisse päwaks "terre hommikut" üttelda. (Perno Postimees ehk Näddalileht, 25. sept 1857)

tere lõunast (tere lõunat)!

Terre lounat, armas rahwas, siin ma ollen ka. (Thor Helle 1732)
'Tere lõunast, armas rahvas, siin ma jälle olen.'
Terre lounast, armas Öppetaja. (Wiis jutto 1740)
'Tere lõunast, armas õpetaja.'

tere õhtust (tere õhtut)!

Terre öhtust rahwoke. (Thor Helle 1732)
'Tere õhtust, armas rahvas.'
Külla Jüts käis kolis, agga ennam aeawiteks kui õppimiseks. Ta teadis kõik asjad, kuid mitte sedda, mis küssiti. Kord küssis koolmeister, mitto aega meil on. -- "Kolm," wastas Jüts. -- "Ja kuidas nimmetatakse need aead?" küssis koolmeister. -- "Se on kerge," kostis Jüts. "Terre hommikut, terre lõunat ja terre õhtut!" (Eesti Postimehe Jututuba, 28. veebr 1868)
'Küla Jüts käis koolis, aga rohkem ajaviiteks kui õppimiseks. Ta teadis kõike, aga mitte seda, mida küsiti. Kord küsis koolmeister, mitu aega meil on. "Kolm," vastas Jüts. -- "Ja kuidas neid aegu nimetatakse?" küsis koolmeister. -- "See on kerge," kostis Jüts. "Tere hommikut, tere lõunat ja tere õhtut!"'

tere tulemast!

Sa Wöras / terre tullemist (Blume 1667)
Terre tullemast, armas kirriko issand. (Thor Helle 1732)
'Tere tulemast, armas kirikisand'

tere Jumala nimel (tere jumalime)!

Terre Jummalimme. Sey gegrüsset in GOttes Namen. (Thor Helle 1732)
Terre Jummala nimmel wanna naber. (Luce 1807)
'Tere Jumala nimel, vana naaber.'
Häddi. Terre! terre! wanne Marre!
Marre. Terre Jummalimmel! (Luce 1812)
Olli Wing peaga nikkutanud, siis hakkas Peter temma käest kinni, ja ütles: "Terre jummalemme, mo kallis onnoke!" (Schüdlöffel 1843)
'Kui Wing oli peaga kergelt noogutanud, võttis Peter tal käest kinni ja ütles: "Tere, jumalime, mu kallis onuke!"'

tere, Jumal appi!

Herra ütles: Terre, Jummal appi!
Tallomees kostis: Jummala abbi on hea! (Willmann 1782)
'Härra ütles: Tere, Jumal appi! Talumees vastas: Jumala abi on hea!'
... läks julgeste haige mehhe wasto ja pakkus temmale kät ja räkis lahkeste: "Terre Jummal appi, armas Hintso! ons südda weel terwe?" (Schüdlöffel 1843)
'... läks julgelt haige mehe juurde ja pakkus talle kätt ja ütles lahkelt: "Tere, Jumal appi, armas Hintso! Kas süda on veel terve?"'

Esmaesinemused

terve - u 1524-1532

Terwütewt _terwe_ Maria, Yßant ßwkas. (Kullamaa käsikiri, u 1524-1532)
'[Ole] tervitatud [sõna kohale kirjutatud: terve], Maarja, Issand sinuga.'

tere - 1603

Terræ tullemast A. Inimene, iütle mina ielles v̈mber. (Müller, 1603)
'Tere tulemast, armas inimene, kordan ma jälle.'

Vanades sõnastikes

Stahl 1637

Gutslaff 1648

Göseken 1660

willkommen / terre tullemast.
sey willkommen / olle terwe tullemast.
GOtt gesegne das Bad / Terre sauna tullemast.

Thor Helle 1732

terre sey gegrüsset!

Hupel 1818

terre sey od. seyd gegrüßet!
„ tullemast sey willkommen!
„ jummal appi Gott helfe bey der Arbeit!
„ jummalimmel habe Dank für den Gruß. r.[Tallinna k] d.[Tartu k]
„ jummal tuppa seyd gegrüßt in der Stube!
„ tullemast saunast wohl bekomme das Bad! r.[Tallinna k]
„ homikust od. hommiko od. homikult od. hoomselt. r.[Tallinna k]  „ hommungult od. homogult. d.[Tartu k] guten Morgen!
„ lounat od. lounast. r.[Tallinna k]„ lounest od. launast. d.[Tartu k] guten Tag od. Mittag.
„ öhtust. r.[Tallinna k]  „ öddangult. d.[Tartu k] guten Abend!

Wiedemann 1893

tere sei gegrüsst,
t. jumalast dass.,
t. hommikust (hommiku, hommikut) guten Morgen,
t. õhtust (õhtu, õhtut) guten Abend,
t. lõ͜unast (lõ͜una, lõ͜unat) guten Tag,
t. jumalimel habe Dank für den Gruss,
t. jumal appi Gott helfe (bei der Arbeit),
t. tulemast sei willkommen,
t. sa͜unast tulemast wohl bekomme das Bad,
t. jumal tuppa sei gegrüsst in der Stube,
t. ūe āsta wastu prosit Neujahr,
tōd sa mulle tere ka reichst du mir auch die Hand.

Sagedus

10 000 tekstisõna kohta

16. sajandil - 8,04
17. sajandil - 0,04
18. sajandil - 0,22

Vormistik

tere on vanades tekstides muutumatu sõna.

Teemad: leksikaliseerumine, kuluvorm
Sisu viimati muudetud 1/09/2020
Külli Prillop