tao on algselt olnud sõna tava viisiütleva käände vorm *tavoin. (Viisiütlev kääne ehk kuidas?-küsimusele vastav kääne on eesti keele käänete hulgast kadunud, kasutusse on jäänud mõned vormid, nt püsti päi, palja jalu jms.) Vorm *tavoin on koos eelneva asesõna viisiütleva käände vormiga moodustanud liitmäärsõnu, mis on aja jooksul lühenenud:
*kuin tavoin > kui tao > kuida(s) Iseseisva muutumatu sõnana esineb tao Georg Mülleri jutlustes (1600–1608). Hilisemates tekstides on kuitao kokku kirjutatud. Kuigi kuitao leidub veel 19. sajandi alguse sõnastikes ja keeleõpikutes (üldiselt tähenduses 'kuivõrd'), on see tekstidest taandunud 18. sajandi esimestel kümnenditel. Juba Johann Hornungi grammatikas (1693) on esitatud kuluvorm kuida. Lühenenud kuida on kasutusel Uue Testamendi tõlkes (1715) ja Thor Helle eesti keele õpiku näitedialoogides (1732), kus kuida kõrval esineb mõnikord ka kuidas. Nõnda on kuluvormina vanem kui kuida(s). 17. sajand I poole autorite Heinrich Stahli ja Heinrich Gösekeni teostes esinebkuitao, aga mitte nõntao vms, vaid ainult nõnda. Johann Lithander (1781) on kasutanud vormi nendatao, mis osutab, et da-silp sõnasnõnda ei seostunud enam vormiga tao, samas kui tao oli veel üsna vabalt liidetav erinevate adverbide külge. Väljend nenda tau leidub veel Wiedemanni sõnaraamatuski. tao-lõpuline on olnud ka teisiti ja võib-olla ka mõneti ja samuti. Nende sõnade lõpus on a asemel i, kuna on toimunud segunemine ti-lõpuliste määrsõnadega, nagu viimati, ositi jm (vrd Alvre 1986). ♦ Enamik vana kirjakeele autoreid on kasutanud tao-lõpulisi kujusid, ainult Karuse pastori Lars Vigaeuse jutluste käsikirjades on silbipiiril v säilinud (-tava, -tavi, -tivi) (Alvre 1986: 98). |
SõnaühendidkuidasNinck oppep meit kaas, se Pöha Prophet ninck Kunninckas Dauid, sensinatze Laulo siddes, kui tao meÿe Iumala Silmade eddes roÿmsasti piddame seisma ... (Müller 1601) Kuitao sünnip se? (Stahl 1632) nõndatao 'nõnda, samuti'Wispelda essite nattoke jahho munnade sisse, ja walla siis nattoke pima senna jure, ja nendatao saab ikka jahho ja pima nattoke hobilt sissepandud, kunni keik hästi seggaminne on wispeldud, panne ka nattoke pärmi sisse, ja kui se hakkab üllestousma, siis peab need kokid warsi küpsetama. (Lithander 1781) teisitiO sehl ehs hoidko Jummal / sest eth tem͂a se Tödde issi on / woip temma mittepetma / ninck eth tem͂a wannup / sihs ep woip se töisitao olla / kudt temma rehckip. (Stahl 1649) mõneti 'mitmel moel'Mea Jum͂al kesckus kescknut olli / kus sedda mitte wois piddatut sahma / tousi weeha ninck suhr hedda / Jum͂ala ehs monnitao (Stahl 1637) Esmaesinemus1601Ninck oppep meit kaas, se Pöha Prophet ninck Kunninckas Dauid, sensinatze Laulo siddes, kui tao meÿe Iumala Silmade eddes roÿmsasti piddame seisma ... (Müller 1601) Vanades sõnastikesStahl 1637Endern / töisex tegkema / töisitao teggema. Gutslaff 1648— Göseken 1660Anders / auff andere weise / töisepitte / töisitao. endern / toisex (toisitao) teggema. weisse / (modus) kombe. wie kombts/ [qui fit] kuitao sünnib (tulleb) se? Thor Helle 1732kuitao wiefern. nendatao eben also. teisiti, teisitao (seädma) anders (einrichten.) Hupel 1818kuitao wiefern. r.[Tallinna k] d.[Tartu k] wie. d.[Tartu k] nendatao eben also. H.[Harjumaal] teisiti od. teisitao anders. r. Wiedemann 1893tau G. tau 1) Sitte Gewohnheit, Art, Weise, ku͜idas wie, so wie (= ku͜ida, kudas), nenda (nā, nendas, ninda, nõnda) so, te͜iziti, te͜izite (te͜iste, te͜izeti, te͜izilde, tõ͜izilde, tõ͜izite) anders, nach der anderen Seite, Sagedus
16. sajandil - 0,00 Teemad: kuluvorm, leksikaliseerumine
Kirjandus
|