Sõna taldrik on eesti keeles kasutusel olnud juba hiljemalt 17. sajandil. Tegemist on rootsi laenuga: vrd rootsi tallrik, mis on eesti sõnale häälikuliselt täpsem vaste kui alamsaksa tallôr, tallôr(e)ken; vt ETY). Teisalt, lõunaeesti keelde võidi sama sõna laenata siiski alamsaksa keelest, sest Gutslaffi sõnastikus (1648) on see esitatud kujul tallörik. Hääldust hõlbustava epenteetilise d-ga variant taldrik on esmakordselt esitatud Vestringi sõnastikus (u 1720–1740), aga tekstidesse jõuab see muutus alles 19. sajandil. |
Tähendused ja näitelausedAgga se ajo saab siis issiärranis ühhe teise talriko peäle pandud. (Lithander 1781) Pulma-laual olli igga asseme kohhal taldrik, ja suur seppiko tük peäl. (Mannteuffel 1838) Esmaesinemus1637 (sõnastikus)Teller / Talrick / ust (Stahl 1637) 1766 (trükitekstis)Sedda panne siis ommas keltris ülles ehk teises paikas mis märg on, panne üks kiwwi talrik alla, siis se ölli jookseb isse wälja. (Hupel 1766) Vanades sõnastikesStahl 1637Teller / Talrick / ust Gutslaff 1648Theller Tallörik Göseken 1660Augendiener / Talricko nolpia. Fuchsschwentzer / keele kandia / talricko nolpia. scheibe / (Teller) Talrick. Schmarutzer / (gnatho) talricko nolp. Suppenfresser / (Teller Lecker) talricko nolpia. Teller / (discus) Talrick / u. Teller Lecker / (parasitus) Talricko nolpia. Teller tüchlein / (mappella) Talricko Rettick. Vestring 1720–1740Taldrik | Talrik G. ko Der Teller Tinna Taldrik Zinnern Teller Thor Helle 1732talrik der Teller Hupel 1818talrik od. taltrik, o, Teller. +.[saksa laen] r.[Tallinna k] d.[Tartu k] Wiedemann 1893taľdrik G. taľdriku (tadrek, taldrek, taľrik, tandrek) 1) Teller, Sagedus
16. sajandil - 0,00 Teemad: rootsi laen, alamsaksa laen, lõunaeesti keel, sisekadu
Kirjandus
|