Vana kirjakeele sõnastik

taldrik

Sõna taldrik on eesti keeles kasutusel olnud juba hiljemalt 17. sajandil. Tegemist on rootsi laenuga: vrd rootsi tallrik, mis on eesti sõnale häälikuliselt täpsem vaste kui alamsaksa tallôr, tallôr(e)ken; vt ETY). Teisalt, lõunaeesti keelde võidi sama sõna laenata siiski alamsaksa keelest, sest Gutslaffi sõnastikus (1648) on see esitatud kujul tallörik.

Hääldust hõlbustava epenteetilise d-ga variant taldrik on esmakordselt esitatud Vestringi sõnastikus (u 1710–1730), aga tekstidesse jõuab see muutus alles 19. sajandil.

Agga se ajo saab siis issiärranis ühhe teise talriko peäle pandud. (Lithander 1781)
‘Aga aju pannakse eraldi ühe teise taldriku peale.’
Pulma-laual olli igga asseme kohhal taldrik, ja suur seppiko tük peäl. (Mannteuffel 1838)

1637 (sõnastikus)

Teller / Talrick / ust (Stahl 1637)

1766 (trükitekstis)

Sedda panne siis ommas keltris ülles ehk teises paikas mis märg on, panne üks kiwwi talrik alla, siis se ölli jookseb isse wälja. (Hupel 1766)
‘Pane see üles oma keldris või mõnes teises paigas, mis on märg, pane kivitaldrik alla, siis jookseb õli ise välja.’

Stahl 1637

Teller / Talrick / ust


Gutslaff 1648

Theller Tallörik


Göseken 1660

Augendiener / Talricko nolpia. Fuchsschwentzer / keele kandia / talricko nolpia. scheibe / (Teller) Talrick. Schmarutzer / (gnatho) talricko nolp. Suppenfresser / (Teller Lecker) talricko nolpia. Teller / (discus) Talrick / u. Teller Lecker / (parasitus) Talricko nolpia. Teller tüchlein / (mappella) Talricko Rettick.


Vestring 1710–1730

Taldrik | Talrik G. ko Der Teller Tinna Taldrik Zinnern Teller


Thor Helle 1732

talrik der Teller


Hupel 1818

talrik od. taltrik, o, Teller. +.[saksa laen] r.[Tallinna k] d.[Tartu k]


Wiedemann 1893

taľdrik G. taľdriku (tadrek, taldrek, taľrik, tandrek) 1) Teller,
lawa-t., madal t., plat́t́-t. flacher Teller,
sügaw t. tiefer Teller, Suppenteller,
poti-t. irdener Teller,
prūt́-t. (D)[Hiiumaa] der Teller, auf welchen bei der Hochzeit die Braut sich Speisen vornimmt, welche sie aber wieder weggibt;
2) pl. taľdrikud (D) [Hiiumaa] Helm am Branntweinkessel.

10 000 tekstisõna kohta

16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,00
18. sajandil – 0,28

a.nim.
18. saj talrik
a.om.
18. saj talriko, talrikko
a.kaasaü.
18. saj talrikoga, talrikkoga
m.nim.
18. saj talrikkud

Kirjandus

• ETY = Metsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik 2012. Eesti etümoloogiasõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.