Eesti kirjakeeles on tabel (saksa Tabelle järgi) kasutusel olnud hiljemalt 1850ndate lõpust, esialgu kujul tabell.
Ado Grenzstein oma „Eesti sõnaraamatus“ (1884) toob selle ära kui halva ja võõra uue sõna, mille asemele oleks tarvis luua midagi paremat. ♦ Varasemates teostes on tabeli kohta tarvitatud erinevaid kirjeldavaid nimetusi, nt O. W. Masing ütles joonekiri. Selle sõna sobivuse kohta oli Masing kinnitust saanud Kaiavere koolmeistrilt Kõrendo Kaarlilt, nagu selgub Masingu ja Rosenplänteri kirjavahetusest (vt Laanekask, Aaver 1994).
♦ Saksa Tabelle allikas on ladina tabella – deminutiivivorm sõnast tabula ’laud, pilt, maal; loend, nimestik; ürik, leping’ (tabula on tahvel-sõna algallikas). |
Tähendused ja näitelausedSelle tabeli järele on Moskwa kubermang kõige suuremat kahju pidand kandma (Perno Postimees, 11. veebruar 1877) Esmaesinemus1850ndadAgga ei ued luggemisse lehhed (tabellid) weel mitte üsna walmis ei olle, sepärrast hakkame essite sõrmest seadma ja kriipsust teggema, et kässi kirjotama õppib. (Missioni-Leht, 18. jaanuar 1859) Vanades sõnastikesStahl 1637— Gutslaff 1648— Göseken 1660— Vestring 1720–1740— Clare 1730— Thor Helle 1732— Svenske 18. saj I pool— Hupel 1818— Grenzstein 1884tabel (Tabelle), ülenähtaw arwude, asjade etc. kokkusead ajaloo, arwustiku etc põllul. [wõerad ja halwad uued sõnad]; Wiedemann 1893tabel G. tabeli; Tabelle [neologism], Sagedus
16. sajandil - 0,00 Teemad: rahvusvaheline sõna, 19. sajandi neologism
Kirjandus
|