Isast kitse tähistav sikk on eestikeelsetes tekstides mainimist leidnud juba 17. sajandi alguses. Sõna on tavaline piiblitsitaatides, aga ka ilmalikes tekstides. Näiteks anti 1696. aastal Tallinnas välja korraldus, mis keelas talupoegadel parkimata kitse- ja sikunahku enne linna jõudmist maha müüa. ♦ Erinevalt tänapäeva kirjakeelest käänati sõna sikk 17. sajandil a-tüvelisena (nt ühe sika). Mitmusevormides oli a asemel ootuspärane häälikuseaduslik u (nt neist sikust ’sikkudest’; vt mitmuse tüvede kohta Prillop 2020: 222). Selline vahetegemine püsis lõunaeesti tekstides. Põhjaeesti keeles tuli 17.–18. sajandil vokaalmitmuse asemel üleüldiselt kasutusele de-mitmus (vt Prillop, Saar 2020: 318). Tunnus -de liideti mõnel pool vokaalmitmuse tüvele ja nii sündisid vormid, nagu sikkude. 1715. aasta Uues Testamendis ja 1739. aasta Piiblis ongi läbisegi kasutatud nii a-ga kui ka u-ga mitmusevorme (st nii sikkade kui ka sikkude). Võimalik, et u-lised mitmusevormid oli üks tegur, mis aitas u-l kujuneda selle sõna ainsuse tüvevokaaliks (üldiselt liideti -de siiski ainsuse, mitte mitmuse tüvele ja seega tõlgendati -de ees olevat ainest ainsuse tüvena). Kui 17. sajandi põhjaeesti tekstides on veel käänatud sikk : sika, siis 18. sajandil on juba sikk : siku.
♦ Sikk võib olla alamsaksa laen (keskalamsaksa sicke, tzicke ’kits’, vt Liin 1964: 63 ja ETY, aga vrd Mägiste 1982), kuigi alamsaksa laenud on pigem e-tüvelised. On arvatud, et tüvevokaal a või u osutab mingile varasemale laenukihistusele, samas siiski leidub eesti keeles mitmeid a- ja u-tüvelisi üsna kindlaid alamsaksa laene (vt selle kohta nt Ariste 1937: 136; Hinderling 1981: 114– 116). |
Tähendused ja näitelausedNing assutab Lambad omma parrama Käle / ja Sikkud pahhama Käle. (Uus Testament 1715) Nink temmä sahb neid Lambid ommale hähle Pohle / nink neid Sikko kurrale Käjele sähdma. (Wastne Testament 1686) SõnaühendidkaljusikkKas sa tead sedda aega, millal kaljo-sikkud talled tewad? olled sa tähhele pannud kui hirwed on poegmas? (Piibel 1739) sikunahkSEst eth mul se Sehmskeri Ammet on tähda andnut / kuitao saggedaste neist Tallopojast nink Mahrahwast ilmawalmistamatta Sikka nink Kitze Nahhat walmistada Linna tuaxe ... (De la Gardie korraldus 1696) sikut-tallSikkut-talle ei pea sa mitte keetma temma emma pimaga . (Piibel 1739) Esmaesinemus1605 (käsikirjas)Sesama on Armamb Iumala meles, kuÿ añaxit sina tæmalle keicke Ilmatalluße Hüÿs, Minckpr: nædtsamat omat doch Iumala pralt, Kuÿ kz Iumall iße selgkesti paiatanuth on: Mina eb taha mitte sinu Maÿast Hærgke wotta, eb kz mitte Sicko sinu Lautast. (Müller 1605) Vanades sõnastikesStahl 1637bock / sick / sickast. Gutslaff 1648Bock / Hircus, szick / a / Göseken 1660bock / (hircus) Sick. Ziegen bock. geisbock / Sick / a. geismelcker / [capri mulgus. Heilbock / (Geis caper) Sick / a. ziegenbock / [hœdus] Sick. verschnitten Ziegen Bock / (caper) kohhitzetut Sick. Vestring 1720–1740Sik G ko Ein Bock Clare 1730Sik, ka, der Bock Thor Helle 1732sik der Bock. Svenske 18. saj I poolBock. Sik, ka. [Bock]lein Sikakenne Hupel 1818sik, ko, r.[Tallinna k] d.[Tartu k] od. ka. d.[Tartu k] Ziegenbock; bl. Bock. ac. pl. sikkusid. r.[Tallinna k] Wiedemann 1893sikk G. siku, sika Bock, Ziegenbock, Sagedus
16. sajandil - 0,00 Vormistik
Teemad: põhjaeesti keel, lõunaeesti keel, tüvevokaal, mitmus
Kirjandus
|