|
Alamsaksa keelest laenatud ametinimetus seemisker ’seemisnaha valmistaja’ (keskalamsaksa sêmesch-gērer; vt Viikberg 2014) leidub ühes 17. sajandi lõpul välja antud korralduses, mis ütleb, et parkimata kitse- ja sikunahku linna tooma tulnud talupojad ei tohi neid väljaspool linna kokkuostjatele ära müüa. Sama ajajärgu sõnastikes puudub seemisker eesti sõnana. Näiteks Gösekenil (1660) on saksa gerber / Seemischer vaste hoopis nachka Rohkia (naha rookija). Thor Helle grammatika (1732) lisas on antud Tallinna tänavate, väravate, eeslinnade jne nimed. Loendis „die Gegenden um die Stadt“ (’Linna ümbrus’, lk 309) on ka semiskeri weski ehk saksa keeles die Stampf-Mühle. Seemiskeriveskis muljuti nahka, et see pehmeneks. Veski asus Härjapea jõel.
|
Tähendused ja näitelausedSEst eth mul se Sehmskeri Ammet on tähda andnut / kuitao saggedaste neist Tallopojast nink Mahrahwast ilmawalmistamatta Sikka nink Kitze Nahhat walmistada Linna tuaxe ... (De la Gardie korraldus 1696) Esmaesinemus1696SEst eth mul se Sehmskeri Ammet on tähda andnut / kuitao saggedaste neist Tallopojast nink Mahrahwast ilmawalmistamatta Sikka nink Kitze Nahhat walmistada Linna tuaxe ... (De la Gardie korraldus 1696) Vanades sõnastikesStahl 1637— Gutslaff 1648— Göseken 1660— Vestring 1720–1740— Clare 1730Semisker, i, der Sämischgerber. [saksa laen] Thor Helle 1732— Svenske 18. saj I pool— Hupel 1818semiskär, i. r.[tallinnakeelne] d.[tartukeelne] it. semiskerwer, i. r.[tallinnakeelne] Weiß- oder Semischgerber +.[saksa laen] Wiedemann 1893sēmis, sēmisk, in s.-kǟŕ, s.-kerwer Sämischgerber, Sagedus
16. sajandil - 0,00 Teemad: alamsaksa laen
Kirjandus
|
